Lõunanaabrite otsus rakendada sotsiaalmaksu lagi üle 3900 euro suurusele kuupalgale paneb mõtlema, mida meie peaksime omalt poolt kavandama, et meie konkurentsivõime ei kannataks. Riigid ja eriti ühes majanduspiirkonnas asuvad riigid on omavahel maksukonkurentsis ja Läti konkurentsieelist see otsus kindlasti suurendab.
See samm on ka Läti puhul loogiline areng, sest nad on ka varasemalt rakendanud poliitikaid, et meelitada riiki valdusühinguid. Valdusühingud ehk holding-ettevõtted luuakse reeglina suurte ettevõtete varade ja juhtimisfunktsioonide haldamiseks. Läti on kehtestanud varasemalt ka maksuvabastuse emaettevõtjale tütarettevõtte osaluse võõrandamisest saadud tulult. Kusjuures siin ei ole Läti erand vaid samasugune reegel on ka paljudel teistel riikidel. Läbi Eesti äriühingu osalusi omades tuleb osaluse müügist saadud tulult maksta tulumaksu tulu jaotamisel ja dividendide tulumaksumäär ei ole piisavalt konkurentsivõimeline. Kui meie dividendide tulumaksumäär on 21/79, ehk 26,58% või 21% brutosummalt, siis Lätis on dividendi maksumäär 15%. 15% on neil ka ettevõtte üldine tulumaksumäär. Osaluste müügile aga rakendub maksuvabastus.
Kindlasti on oluline siinkohal rõhutada, et aastast 2015 langeb meie üldine tulumaksumäär 20 protsendile. Mõnede Riigikogus esindatud erakondade soovitus tõsta tulumaksumäär aastast 2015 tagasi 21 protsendile kahandaks meie konkurentsieelist tuntavalt.
Lõunanaabrite sotsiaalmaksu lae taaskehtestamise otsus võib olla teadlik jätk poliitikatele, et meelitada Lätti valdusühinguid. Valdusfirmade puhul on reeglina tegemist kõrgepalgaliste töökohtadega, lisaks lisavad need nõudlust advokaadi ja audiitorteenuste pakkumisega tegelevatele firmadele ning kõikvõimalikele tugiteenustele kuni hotellideni ja restoranideni välja. Läti plussiks on meiega võrreldes ka paremad ühendused Euroopa pealinnadega. Meiega võrreldes on Lätis veidi kõrgem üldine sotsiaalmaksu määr ja käibemaksumäär.
Lisaks maksusüsteemile on kindlasti ka muid argumente, miks valik ühe või teise riigi kasuks teha. Aga igal juhul on Lätil omad konkurentsieeliseid, et saada riiki juurde investeeringuid ja töökohti. On samuti teada, et Läti alandab üksikisiku tulumaksu tänavuselt 22%lt 20%le 2015 aastaks. Lätlased soovivad tõsta ka tulumaksuvaba miinimumi.
Läti üldine maksukoormus on olnud üks EL madalamaid. Naaberriikide maksupoliitiliste arengute osas tuleb silmas pidada ka seda, et alates 2014 aastast alandasid Rootsi ja Soome ettevõtte tulumaksumäära koguni 4 protsendipunkti võrra. Nii et naaberriikide sammud peaksid ka meid mõtlema panema ja veel parem kui paneksid meid reaalseid samme astuma.