Viimastel aastatel on kohustuslike pensionifondide varade maht kiiresti kasvanud, eelmisel aastal oli kasv 24 protsenti ja prognoositult kasvab nende maht praeguselt 2,3 miljardi euro tasemelt 13 miljardile aastaks 2030. Samal ajal on nende fondide investeeringud Eesti majandusse kahanenud.

Finantsinspektsiooni aastaaruande andmetel kahanesid need 26 protsendilt 22 protsendini ja ka ei ole need suuremas osas mitte otseinvesteeringud Eesti väärtpaberitesse vaid põhiliselt tähtajalised hoiused ja lihtsalt pangakontodel seisev raha. Otseinvesteeringuid Eesti väärtpaberitesse on vaid 6 protsenti pensionifondide varadest. Teiste riikide kogemusele tuginedes võiksid investeeringud kohalikule turule olla 50-60 protsenti. Midagi ette võtmata aga kahaneksid need meil ilmselt veelgi. Ka on Eesti fondide tootlus võrreldes OECD riikidega olnud madalam.

On teada, et pensionifondide vahendid on üheks oluliseks pikaajalise kapitali allikaks. Kapitali kättesaadavus suurendab tööhõivet, tootlikkust ja innovatiivsust. Pensionifondide investeeringud kohalikule kapitaliturule elavdaksid siinset turgu. Mida suurem on kohalik kapitaliturg, seda suurem on investeerimisalternatiivide valik, seda eelkõige alustavatele ja kiiresti kasvavatele ettevõtetele.

Riigikogu menetluses olev investeerimisfondide seaduse muudatus peaks seda olukorda muutma. Eelnõu lihtsustab pensionifondide investeerimisreegleid ja loob ulatuslikuma võimaluse investeerida pensionifondide varasid börsil noteerimata väärtpaberitesse, kinnisvarasse ja taristuprojektidesse. Pensionifondid saavad võimaluse omandada kontrollosalusi äriühingutes.

Kohalike kapitaliturgude arendamine toetab majanduskasvu ja loob eelduse ettevõtetele uute töökohtade loomiseks. Pensionifondide tootlus ja tuluallikate mitmekesistamine tähendab kokkuvõttes suuremaid pensione tulevikus, suurendab tarbimist ja lõpptulemusena toetab majanduse arengut. Samal ajal suurendab kapitali parem kättesaadavus ettevõtete investeeringuid ja tööhõivet majanduses tervikuna. Eelkõige just väike- ja keskmiste ettevõtete arenguks on vajalik pangakeskse finantseerimise osakaalu vähendamine ja alternatiivsete investeerimisallikate osakaalu suurendamine.

Seadusemuudatuse jõustumine ei tähenda seda, et pensionifondide investeeringud Eestis varadesse koheselt ja kiiresti kasvama hakkavad. Põhiprobleemiks on jätkuvalt see, et meil on investeerimiseks kõlblikke varasid liiga vähe.

Eelnõu koostajate hinnangul võiks seaduse rakendumisel otseinvesteeringud Eesti varadesse kasvada praeguselt 6 protsendi tasemelt lähiaastatel 10 protsendile. Soovitav eesmärk lähitulevikuks oleks aga 20-30 protsenti. Seega on vaja täiendavaid samme selle eesmärgi saavutamiseks. Investeerimiskõlblike varade pakkumist, suuremat turuosaliste aktiivsust ja üldist elavnemist Eesti väärtpaberiturul aitaks tuntavalt tõsta ka mõne riigile kuuluva äriühingu vähemusosaluse börsile viimine. Mõju börsile oleks seda suurem, mida suurema ja atraktiivsema ettevõtte suudab riik börsile tuua.

Venemaa tegevus süvendab niigi kriitilist poliitilist- ja majanduslikku olukorda Ukrainas ja on  vastupidine sellega, mida Ukrainal ja Venemaal endal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja ei Ukrainale, Krimmi elanikele ega ka Venemaale.

Juba enne viimaste päevade turbulentse Venemaa väärtpaberiturul ja rubla kursi langust ei olnud Venemaa majandusolukord kiita. Esialgsetel andmetel kasvas majandus eelmisel aastal vaid 1,3 protsenti, mis on tuntav aeglustumine 2012 aasta 3,4 protsendise SKP kasvuga  võrreldes. Analüütikud on alanud majandusseisakut hinnanud pikaajaliseks. Enne praeguse kriisi puhkemist tehtud prognoosid ei lubanud kiiremat majanduskasvu kui vaid 2-3 protsenti ka järgmisteks aastateks, kui sedagi. Ka nende kasvunumbrite põhiliseks eelduseks on majandusolukorra paranemine Euroopa Liidus, kuivõrd Euroopa Liit on Venemaa peamine kaubanduspartner.  Stabiilse arengu tingimuseks on valitsus aga pidanud vähemalt 5 protsendilist majanduskasvu.  Rubla kursi hoidmiseks soovitud koridoris pidi keskpank käiku andma reserve juba enne Ukraina kriisi puhkemist.

Majanduskasvu aeglustumine eelmisel aastal mõjutas  ka riigi eelarvepositsiooni, defitsiit suurenes 0,5% protsendini SKP suhtes ja aasta arvestuses kahanesid ka eelarvetulud.  Prognoositakse jätkuvat eelarvetulude langust. Defitsiiti on kavas katta põhiliselt riigivõla ja erastamistulude arvel. Käesolevaks aastaks kavandatud võlakirjaemissioone aga turuolukord ei soosi. Kriisi mõjul olukord halveneb veelgi ja reitinguagentuur Standard  & Poors on hoiatanud, et riigi reitingut, mis hetkel on vaid kaks taset üle prahireitingu, võidakse tasemelt BBB veelgi alandada.

Rubla odavnemine aitab küll tõsta Vene tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel ja siseturul, välisvaluutakohustustega ettevõtete finantspositsioon aga halveneb. Rubla nõrgenemine on juba ka avaldamas mõju näiteks toiduainetehindadele tõusule siseturul ja sisetarbimine, mis on olnud üks kasvuteguritest, saab siit omakorda tagasilöögi.

Venemaa on viimastel aastatel teinud suuri pingutusi väliskapitali väljavoolu peatamiseks ja investeeringute riiki meelitamiseks. Viimased arengud, sealhulgas föderaalnõukogus algatatud seaduseelnõu, mis lubaks natsionaliseerida välismaiste ettevõtete vara, nullib suuresti varasemad pingutused. Kahanevad ka infrastruktuuri investeeringud, kuna suuremahulised investeeringud taliolümpiamängude rajatistesse ja Nord Stream gaasijuhtme ehitusse on lõppenud.

Võimalikud majandusraskused Venemaal otseselt Eesti majandusele ohtu ei kujuta, kuna Venemaa osakaal meie koguekspordis ei ole määrav, see on olnud suurusjärgus 12%. Küll aga tuleb mõju meie majandusele meie teiste kaubanduspartnerite, eelkõige Soome ning Läti ja Leedu kaudu, kus Venemaa osakaal koguekspordis on olnud suurem.

Selle nädala esmaspäeval esitasid sotsiaaldemokraadid riigikogule eelnõu, mis tõstaks tulumaksu 20 protsendilt 21 protsendile alates 2015. aastast. Teatavasti kehtib juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, milline kehtestab alates 2015. aastast Eestis kehtivaks üldiseks tulumaksumääraks 20%.

Tulumaksu tõstmisest loodavad sotsid saada 75 miljonit eurot ja soovivad selle suunata esimese ja teise lapse toetuse tõstmiseks. Ehk, maksutõusuga tuleb peredelt rohkem raha kokku koguda, et see siis uuesti peredele eelarve kaudu tagasi maksta. Ettepanek soovitatakse jõustada varakult, et valitsus saaks järgmise aasta eelarvestrateegia ette valmistada.

Probleem on aga selles, et maksutõusust saadav kulude katteallikas on sotsidel endal juba ette ära rakendatud. Novembri lõpus esitasid sotsiaaldemokraadid rahanduskomisjonis tulumaksuseaduse muudatuse, mis tõstaks aastatel 2015-2017 maksuvaba miinimumi. Katteallikaks pakuti sedasama tulumaksu tõstmist 2015 aastal. Rahanduskomisjonis selgus ka, et nende maksuvaba miinimumi tõstmise ettepanek läheks eelarvele maksma aastatel 2015-2017 vastavalt 54, 95 ja 132 miljonit eurot. Ehk alates 2016 aastast isegi rohkem kui oleks võimalik saada tulumaksu tõstmisest.

Kui see nüüd ei ole avalikkuse eksitamine, siis mis see on? Iseenesest on see üsna tavapärane, et opositsioonierakonnad eitavad igasuguseid toredaid eelnõusid, mille rakendamine maksab sadu miljoneid eurosid. Rahalise katte osas reeglina vastuseid ei ole. Seda kui keeruline on riigieelarves leida katteallikana kordades väiksemaid summasid, näitab pragune vaidlus firmasõidukitega seotud maksumuudatuste üle, kus jutt käib 24 miljoni euro suurusele summale katteallika leidmisest.

Lõppeva aasta maksuteemadest jäid ilmselgelt enam kõlama septembrikuust alates päevakorral olnud sõiduautodega seotud käibemaksupiirangute ja käibedeklaratsiooni lisa kehtestamisega seonduvad seaduseelnõud. Sama teemaga alustab Riigikogu ka uuel aastal,  sest aasta lõpul vastu võetud käibedeklaratsiooni lisa kehtestava seaduse jättis president välja kuulutamata ja Riigikogu ise oli juba varem välja jätnud sõiduautodega seotud maksumuudatused.

2013 aasta olulisemate jõustunud maksumuudatustena tuleks aga esile tõsta piiriülest aktsiisivaba kaubandust piiravate seadusemuudatuste vastuvõtmist.  Maksuvaba Vene kütuse vedu, mis aastaid ummistas piiripunkte, tekitas mitmetunniseid seisakuid piiril, takistades tavapärast kaupade ja turistide liikumist, on praktiliselt lõppenud.

Teiseks võiks ära märkida vastuvõetud seaduse, mis suurendab pensionidele rakendatava täiendava maksuvaba tulu määra 210 euroni kuus. Koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus alates 2014 aastast saada tulumaksuvaba tulu 354 eurot kuus.

Aasta lõpul tõusetus aga üks huvitav maksuteema sellest, et kas oleks võimalik ja otstarbekas tulumaks üldse ära kaotada.

Hiljuti kirjutas üks advokaat, et käibemaks on ajast ja arust ja et selle kogumise süsteem on oma aja ära elanud ja vajab muutmist. Kuna aga käibemaksusüsteem on EL direktiiviga reguleeritud, siis liikmesriigid siin ise süsteemi muuta ei saa. Otseste maksude valdkonnas on aga liikmesriikidel rohkem otsustusvabadust.

Globaliseeruv majandus on läbi teinud väga kiire arengu, maksusüsteemid on aga oma olulises osas seisus, millistena need loodi umbes 50 aastat tagasi. Tänapäeval on globaalsel turul tegutsevatel ettevõtetel võimalik oma äritegevust korraldada selliselt, et kaasaegse majanduse arengust maha jäänud maksukeskkonnas saavutada just neile sobiv tulumaksukoormus.

Näitena võib tuua Belgia ettevõtte ArcelorMittal, milline  sai aastatel 2008-2011 üle 5,8 miljardi euro kasumit ja maksis tulumaksu sellel perioodil vaid ühel aastal summas 81 miljonit eurot. Belgia 33,99%-se tulumaksumäära tähendab see, et reaalne maksumäär antud ettevõtte puhul oli 1,4%.

Amazoni käive  2011 aastal Suurbritannias müüdud raamatutelt ja CDdelt oli 3,35 miljardit naelsterlingit, tulumaksu deklareeris firma vaid 1,8 miljonit naelsterlingit. 3 miljardi naelase aastakäibega Starbucks Coffe tasus viimase 15 aasta jooksul tulumaksu vaid 8,6 naelsterlingit ja tegi tänavu vabatahtlikult 5 miljoni naelase tulumaksu makse peale seda kui peaminister David Cameron oli olukorda avalikult kritiseerinud ja kontsern hakkas üha kasvava avaliku kriitika tagajärjel kliente kaotama.

Äripäev avaldas hiljuti loetelu ettevõtetest, kus Eesti kümne kõige suurema kasumisaaja loetelus oli 3 kommertspanka ja samal ajal suuremate tulumaksumaksjate seas ei leia ühtki krediidiasutust.

Sellepärast võib õigustatult küsida, et kas tänapäeva majanduses on üldse otstarbekas käsitleda maksustamisobjektina teenitud tulu või tuleks rakendada mingisugune fikseeritud maksusumma, mis arvestaks riigi ja omavalitsuste poolt loodud infrastruktuuri ja ettevõtte poolt tarbitud ressursi ning keskkonna kasutamist?

Paraku tuleb arvestada sellega, et tulumaksud on oluline osa riigi praegusest maksutulust ja riigieelarves tuleks asendus leida 650 miljonile eurole, mis on 12% maksutuludest ja sellele lisaks kohalikele omavalitsustele 780 miljonit eurot, sest sellises mahus moodustab tulumaks kohalike omavalitsuse tuludest. Seega keskvalitsuse eelarvele ja kohalike omavalitsuse eelarvetele on vaja leida asendustulu kokku summas 1 430 miljonit eurot aastas.

Kas ressursipõhisest  maksustamisest saadavatest tuludest oleks võimalik selline summa kokku saada või tuleb otsida lisaks ka muid tuluallikaid on eraldi käsitletav teema. Kuivõrd tulumaksu kaotamise idee tuli avalikule arutelule alles aasta lõpus, siis aega teema põhjalikumaks käsitlemiseks jäi vähe.

Siinkohal aga soovin lugejatele meeleolukat aastavahetust ja teguderohket uut aastat!

Selle nädala esmaspäeval esitasid sotsiaaldemokraadid riigikogule eelnõu, mis tõstaks tulumaksu 20 protsendilt 21 protsendile alates 2015. aastast. Teatavasti kehtib juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, milline kehtestab alates 2015. aastast Eestis kehtivaks üldiseks tulumaksumääraks 20%.

Tulumaksu tõstmisest loodavad sotsid saada 75 miljonit eurot ja soovivad selle suunata esimese ja teise lapse toetuse tõstmiseks. Ehk, maksutõusuga tuleb peredelt rohkem raha kokku koguda, et see siis uuesti peredele eelarve kaudu tagasi maksta. Ettepanek soovitatakse jõustada varakult, et valitsus saaks järgmise aasta eelarvestrateegia ette valmistada.

Probleem on aga selles, et maksutõusust saadav kulude katteallikas on sotsidel endal juba ette ära rakendatud. Novembri lõpus esitasid sotsiaaldemokraadid rahanduskomisjonis tulumaksuseaduse muudatuse, mis tõstaks aastatel 2015-2017 maksuvaba miinimumi. Katteallikaks pakuti sedasama tulumaksu tõstmist 2015 aastal. Rahanduskomisjonis selgus ka, et nende maksuvaba miinimumi tõstmise ettepanek läheks eelarvele maksma aastatel 2015-2017 vastavalt 54, 95 ja 132 miljonit eurot. Ehk alates 2016 aastast isegi rohkem kui oleks võimalik saada tulumaksu tõstmisest.

Kui see nüüd ei ole avalikkuse eksitamine, siis mis see on? Iseenesest on see üsna tavapärane, et opositsioonierakonnad eitavad igasuguseid toredaid eelnõusid, mille rakendamine maksab sadu miljoneid eurosid. Rahalise katte osas reeglina vastuseid ei ole. Seda kui keeruline on riigieelarves leida katteallikana kordades väiksemaid summasid, näitab pragune vaidlus firmasõidukitega seotud maksumuudatuste üle, kus jutt käib 24 miljoni euro suurusele summale katteallika leidmisest.