Arulagedal moel maksumaksja raha eest üleilmset vaimse tervise päeva poliitpalaganiga tähistanud Tallinna linnavõimu tegevus sai teenitult president Toomas Hendrik Ilvese karmi kriitika osaliseks. President avaldas ühtlasi lootust, et loodetavasti käib enamikus kohalikes omavalitsustes valimiste eel sisuline arutelu, kuidas saaks ja kes oskaks kodukoha elu paremaks muuta.

Ei ole aga kindel, et igal pool jätkub poliitilist kultuuri ja soovi sisulist poliitilist debatti pidada selliselt, et ka parasjagu võimul mitteolijatel oleksid võrreldavad võimalused selles osaleda.

Neli aastat tagasi Viimsi vallavolikogus tööle asudes oli mulle üllatuseks, et volikogu komisjonide moodustamisel ei soovitud seal põhimõtteliselt näha opositsiooni esindajaid.  Seda olukorda võib ette kujutada selliselt,  et näiteks Riigikogu rahanduskomisjonis poleks ühtki Keskerakonna või Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindajat.  Küsimusele, et miks me opositsiooni esindajaid ei kaasa, oli vastus, et ega Viimsi volikogu ei ole Riigikogu. Arusaamine oli selline, et opositsiooni pole komisjonidesse lihtsalt vaja, neist pole midagi kasu, komisjonides käsitletakse informatsiooni, mida üleliigsete küsimuste tekitamiseks pole vaja opositsioonile anda ja üleüldse on nad seal tülikad.

Viimsi volikogus on Reformierakonnal oma fraktsioon. Tänasel päeval pole näiteks fraktsioonil mitte ühtki esindajat eelarve- ja arengukomisjonis, samuti mitte sotsiaalkomisjonis, keskkonnakomisjonis ja  mujal. Vaid üks esindaja on maa- ja planeerimiskomisjonis. Samal ajal on meil arvukalt oma valdkonna asjatundjaid erinevatel elualadelt. Oleme kohti taotlenud ja neid põhjenduseta mitte saades pöördunud  võimaliku omavalitsuse korraldust puudutava seaduse rikkumisega seoses ka õiguskantsleri poole.

Teine näide on Viimsi maksumaksjate kulul välja antav kohalik leht „Viimsi Teataja“. Tegemist on igati toreda lehega, aga seal ei leia mitte ainult kohalike asjade suhtes kriitilisi artikleid ja arvamusi, aga ka lihtsalt teemasid, mis on vallavalitsusele mingit moodi ebamugavad. Viimsi vallal on olnud silmatorkavalt ebasoodsaid rendilepinguid, arusaamatuid õiguslikke vaidlusi ja ka muid päris tavapäraseid probleeme, mida ikka aeg- ajalt ka mujal esineb, aga vallalehest asjakohast infot saada on lootusetu.  Artikli sellest, et kohalikud elanikud on vastu sadama kütuseterminalide laiendamisele avaldas Päevaleht ja et Randvere elanikud kaaluvad rahvusvahelist kohtuasja Muuga sadama laiendamise vastu avaldas Eesti Ekspress.

Lisaks vallalehele ostab vallavalitsus sisse teenuseid ka kommunikatsioonifirmalt. Küsides selle kulutuse kohta kunagi eelarvearutelul volikogus, oli vastus jahmatamapanev: kommunikatsiooniteenust on vaja sisse osta selleks, et tõrjuda opositsiooni kriitikat. Ehk, opositsioonilt on kõigi vahenditega võetud võimalus oponeerida ja ka siis on opositsioon ikka veel sedavõrd ohtlik, et vallavalitsusele on vaja appi palgata kommunikatsioonifirma.

Debatid aga sellepärast kindlasti pidamata ei jää, internetivabaduse edetabeli tipus asuvas riigis on arvukalt muid võimalusi, et oponentide hääl kuuldavaks teha. Probleem valitsemiskultuuriga on aga ilmselge ja tulevik peab siin muutusi tooma.

Viimsi valla elanik olen olnud viimased 16 aastat. Aastatel 2009 – 2010 olin Viimsi vallavolikogu liige ning volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees. Sellel perioodil koostasime esmakordselt valla pikaajalise finantsplaani, refinantseerisime Karulaugu kooli rendilepingu, asusime korrastama ka ülejäänud vallale kulukaid rendilepinguid ja vähendasime valla võlakoormat.

Kandideerides oktoobris toimuvatel kohalike omavalitsuste valimisel Viimsi vallas, olen lubanud panustada valla üldise valitsemiskultuuri ümberkujundamisele. Valla rahaasjad tuleb muuta korrastatuks ja läbipaistvaks. Viimsi peab olema roheline ja turvaline kodukoht, kus elavad sõbralikud ja rõõmsad inimesed, kes hoiavad kogukonnana kokku.

Siinkohal esitan teemad, mida pean nendel kohalikel valimistel kõige olulisemaks:

1. Valla valitsemiskultuur vajab muutmist

Otsuste tegemisel peab vallajuhtide iga juhtimistasandi töönormiks saama maksumaksja raha otstarbekas kasutamine. Vallavalitsuse tegevus ja otsused peavad olema avalikud ja läbipaistvad. Vallaelanikel peab olema võimalus oma seisukohti avaldada juba enne otsuste vastuvõtmist.

2. Panustame elukeskkonna arengusse

Korras teed, toimiv infrastruktuur, vaba aja veetmise ja sportimisvõimalused peavad kuuluma tänapäeva elutaseme juurde. Koostöös külaseltsidega loome lastele kodukoha lähedal võimalused mängimiseks ja sportlikuks tegevuseks. Kõigile Viimsi lastele tuleb tagada lasteaia- ja koolikohad.
3. Ohtlike kütuste käitlemisel esikohale tervisekaitse
Muuga sadama laiendamine ei saa toimuda Viimsi elanike tervise ja elukvaliteedi arvel. Ohtlike kütuste transpordil ja käitlemisel tuleb seada esikohale elanike tervisekaitse. Viimsis tuleb säilitada puhas ja mitmekesine looduskeskkond.

4. Austame eakaid

Vanavanemate rikkalik elukogemus kannab endas püsiväärtust ja väärib austust. Toetada tuleb eakate mitmekesist tegevust, et nad tunneksid end täisväärtuslike vallakodanikena.

5. Parandame transpordiühendusi

Parandame ühistranspordiühendust Tallinnaga. Paneme käima ekspressbussi Tallinnas tööl ja koolis käivatele Viimsi elanikele.

6. Turvaline Viimsi
Tuleviku Viimsis peab turvatunne saatma meid nii siin- kui sealpool koduläve.

Viimsi Teataja, nr 2, 28.01.2011

Viimsi valla eelarve sai eelmisel nädalal volikogu kinnituse: tulude maht on 16 miljonit 369 tuhat eurot ja kulude maht 15 miljonit 949 tuhat eurot (ehk vastavalt 256,1 ja249,5 miljonit krooni).

Kui kahel eelmisel aastal oleme majanduskriisi olukorras näinud eelarve kahanemist, siis nüüd saame rääkida stabiilsemast seisust ja vähehaaval hakkab langus pöörduma tõusule ka valla eelarvepildis.

Aga enne kui vaatame uut eelarvet lähemalt, heidame korraks pilgu eelmise aasta eelarvetäitmisele.

2010. aasta tulem positiivne

Eelmisel aastal laekus eelarvetulusid rohkem kui planeeritud– tulud täideti 107 protsendi ulatuses, mis ületas ootusi ja oli  ühtlasi ka märk konservatiivsest lähenemisest eelarve kavandamisele. Kulud jäid planeeritud raamidesse, mitmetes valdkondades isegi allapoole planeeritud summasid.

Tulemusena jäi aasta lõpu seisuga vallale arvestatav reserv – 58,8 miljonit krooni, mille arvelt saab tagasi maksta võlgu ja vähendada laenukoormust rohkem kui pikaajalises valla finantsplaanis kavandatud.

Eelmise eelarveaasta tulem oli positiivne ehk aasta arvestuses laekus tulusid rohkem kui tehti kulusid.

Üheks märksõnaks eelmisel eelarveaastal oli kindlasti ka Karulaugu kompleksi väljaostmine valla enda vahendite ja pangalaenuga. Sellega refinantseeriti varasem rendikohustus ja kompleksiga seotud kulu järgmistel aastatel muutub märgatavalt odavamaks.

Valla laenukoormus 2010. aasta lõpu seisuga oli 441 miljonit krooni. Aastaga suutsime seda vähendada – 134 protsendini eelarvest.

Järgmise aasta eelarve tagab stabiilse arengu ja võimaldab vähendada laenukoormust

Põhilise tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumist prognoosime 12 807 tuhat eurot (veidi üle 200 miljoni krooni). Nagu tavapäraselt, on see suurim tulude allikas. Majandus on pöördunud kasvuteele ja majanduskasvu mõju tulumaksu laekumisele eeldame alates järgmise aasta teisest poolest.

Lisaks on traditsioonilistele tuluallikatele, nagu maamaks ja muud tulud, arvestatav summa – 482,5 tuhat eurot (üle 7,5 miljoni krooni) planeeritud saada vara müügist. Kuna aga suurem osa sellest varast on kinnisvara, siis võib selle plaani realiseerimine osutuda vallale küllaltki raskeks ülesandeks. Loodetavasti see eelarvele siiski suurt riski ei tekita – vara müügitulu osakaal tuludest kokku on planeeritud vähem kui 3 protsenti.

Kulude maht tervikuna võrreldes eelmise aasta eelarvega veidi väheneb.

Nii nagu tavapäraselt, on ka järgmise aasta kulude struktuuris suurima osakaaluga haridus- ja noorsootöö valdkond, mis moodustab neist poole.

Valdkonna kulude kogumaht eelmise aastaga võrreldes väheneb selle tõttu, et eelmisel aastal oli siin Karulaugu kompleksi väljaostusumma.

Uue algatusena tuleb valdkonna eelarvesse tasuta koolitoidu laiendamine ka 4. klassi õpilastele.

Üldvalitsemise valdkonna kuludes on vallavalitsuse 51 teenistuja, volikogu ja komisjonide kulud. Üldvalitsemise kuludes on arvestatud ka valla omaosaluse summad erinevates projektides osalemiseks, laenuintresside summad ja liikmemaksud ning kevadiste riigikogu valimistega seotud kulud.

Majanduse ning elamu- ja kommunaalmajanduse, politsei ja päästeteenistuse ning kultuuri, spordi ning vaba aja kulude eelarve jääb enam-vähem samale tasemele, mis eelmise aasta eelarves.

Sotsiaalkaitsekuludes on planeeritud 6-protsendine kasv. See tuleb hoolekandeteenuste, eakatele mõeldud ühekordsete toetuste saajate kasvu ja vastsündinute toetusteks kuluva summa kasvu arvelt. Seega kasvud on tingitud eelkõige toetusesaajate arvu suurenemisest.

Märksõnadeks veemajandus, haridusvaldkond, investeeringud ja laenukoormuse vähendamine

Veemajanduse korraldamine ja veemajanduse investeeringud ning koolid ja lasteaiad nõuavad lähiaastatel valla eelarvest kasvavas mahus investeeringuid. Jätkub ÜF-2 veeprojekti finantseerimine läbi AS Viimsi Vesi aktsiakapitali laiendamise, kavandatud on summad Randvere algkooli projekteerimise kuludeks. Järgmise aasta investeeringutest väärib veel äramärkimist Nurme – Nugise tee ehituse 1. etapp.

Märkimisväärsed summad eelarvest on kavandatud vallapoolsete osamaksete katteks Euroopa Liidu eelarvest finantseeritavate kergliiklusteede ehituse projektides osalemiseks.

Teatavasti piirab valla investeerimisvõimekust täna veel suur ja seadusega lubatud piiri ületav laenukoormus. Ülemäärase laenukohustuse teenindamine on vallale majanduslikult kulukas, ainuüksi intressikulu oli eelmisel aastal üle 6 miljoni krooni. Pealegi on mitmed rendilepingud kulukamad võrreldes perspektiiviga finantseerida neid objekte valla omavahendite ja krediidiasutustelt võetud laenudega.

Järgmisel aastal planeerime laenude tagasimakseteks üle 3,6 miljoni euro (ligi 57 miljonit krooni). Aasta lõpuks saavutame prognoositavalt laenukoormuseks 114 protsenti ja aastaks 2012 jõuame selles graafikus edasi liikudes juba allapoole seadusega lubatud 100 protsendi piiri. See on kindlasti suur töö ja saavutus, mille tulemusena tekib aastal 2013 vallal uuesti üle mitmete aastate võimalus laenuvahendite kaasamiseks hariduse ning veemajanduse objektide ja teedeehituse finantseerimiseks.

Oskusliku majandamise ja konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetele kindlaks jäädes tuleb Viimsi vald toime väljakutsetega, mille seab valla lasterohkus oma üha suureneva investeerimisvajadusega.

Kasutan siinkohal võimalust tänada eelarve- ja arengukomisjoni poolt vallavalitsuse rahandusametit ja Tähve Milti panuse eest eelarvekava ettevalmistamisel.

Kehva majandamise korral jäävad jänni ka hea sissetulekuga omavalitsused ning toidavad üksnes kinnisvaraäri, kirjutab Aivar Sõerd (Reformierakond).

Viimsi vald on üks omavalitsusüksustest, kelle laenuvõime on juba aastaid tagasi ammendunud. Laenukoormus ületab kaks ja pool korda seaduses lubatu. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui oleks teoreetiline võimalus, kui kõik kohustused tuleks täita kohe, kuluksid selleks rohkem kui pooleteise aasta eelarve tulud.

Jooksvate kohustuste täitmisega vallal siiski probleeme ei ole ja tulubaas on jätkuvalt stabiilne. Tänavune eelarve on koostatud konservatiivselt, tulusid laekub rohkem kui planeeritud, samal ajal kui näiteks võrdluseks Tallinna linnal ei pruugi tänavu mõnede tululiikide kehva laekumise tõttu eelarvetulud täismahus laekuda.

Siiski pole Viimsi ülemäärase laenukoormuse puhul tegemist ainult formaalse seadusrikkumisega, vaid ka sisulise probleemiga riskide võtmisel. Tulevikus avanev võimalus ja võimekus investeeringuteks on juba ette ära kulutatud.

Valla rahalises seisus halvema ärahoidmiseks alustas viimaste kohalike omavalitsuste valimiste järgselt moodustunud koalitsioon valla rahaasjade juhtimist neljaks aastaks koostatud finantsplaani alusel ja koostas kava laenude järkjärguliseks refinantseerimiseks. Laenukoormuse vähendamist alustati juba tänavu.

Omavalitsuste võrdluses tuleb esile, et kõige kõrgema laenukoormusega on just Harjumaa omavalitsused, millel on keskmisest suurem sissetulek, rohkem lapsi ja mille elanike arv kasvab.

Kui Harjumaa omavalitsuste keskmine laenukoormus oli aasta tagasi 62 protsenti ja laenukoormus kasvab, siis näiteks Valgamaa omavalitsustel oli laenukoormus keskmiselt 14 protsenti ja laenukoormus kahaneb. 2009. aastal oli Eestis 15 valda, kelle laenukoormus oli null, ja kümneid omavalitsusüksusi peaaegu olematu laenukoormusega.

Omavalitsuse kohustuste mahtu mõjutab ka nende võimekus taotleda raha Euroopa Liidu toetusfondidest, kuivõrd projektide omaosaluse finantseerimine nõuab samuti uute kohustuste võtmist.

Sellel sügisel alustas Eesti ühes suuremas koolis, Viimsi keskkoolis, kooliteed üle 200 õpilase. 1. klasse tuli üheksa ja üle 1300 õpilasega kooli aktusesaali mahtusid esimesel koolipäeval vaid 1. klassi läinud ja abituriendid.

Kooliminejate arv kasvab vallas järgmistel aastatel ligi 300 õpilase võrra igal aastal ja juba 2012. aasta sügisest on vallale vaja lisaks olemasolevale kolmele koolile juba järgmist koolihoonet.

Viimati ehitatud ja eelmisel aastal käikuantud algkool-lasteaed 120 lasteaialapsele ja 370 algkooliõpilasele tuli ehitada üürikonkursi korras. Sest nagu eespool öeldud, «Eesti rikkam vald» juba ammu enam laenu võtta ei saa. Ehitus ei olnud odav, selle maksumuseks tuli ehitusbuumi ajal koos kinnistu hinnaga 189 miljonit krooni.

Sõlmiti rendileping ja sellest tulenevalt tuli vallal omanikule tasuda lepingu kehtivuse kestel uskumatuna tunduv summa – 753 miljonit krooni. Sellise raha eest – liialdamata – saaks praegu ehitada neli samasugust kooli.

Tänavu õnnestus rendileping lõpetada ning kool laenuraha ja omafinantseeringu toel välja osta, mis vähendas selle kooliga seotud kohustusi tuntavalt. Sarnaseid ülemäära kalleid ja refinantseerimist vajavaid rendilepinguid on Viimsi vallal veel.

Rendikohustuse refinantseerimiseks loa andnud rahandusministeeriumi tingimuseks oli, et vald täidab rangelt volikogu kinnitatud finantsplaani. See tähendab, et vald jõuab 2014. aastaks võlakohustuste mahu osas allapoole 60 protsendi piiri võrreldes jooksva aasta tuludega.

Praegu on see mitu korda suurem, mis tähendab, et lähiaastatel pole ette nähtud ei investeeringuid ega uusi laene ja et eelarves tuleb igal aastal ette näha summasid laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks. Seega on lähituleviku kooliprobleemi lahendamiseks just nagu suletud ring. Müügimaksule ei ole soodsa ettevõtluskeskkonna eest seisev Viimsi mõelnud.

Kehtiv kord lubab teatud tingimustel omavalitsustel teha kasutusrendi lepinguid, kus rendimaksed ei lähe laenukoormuse arvestusse. Seda võimalust on ka juba kasutatud paari uue lastaia ehituse alustamiseks.

Mõtiskletakse sarnastel kasutusrendi tingimustel ka uute koolimajade ehitamisest. Arvestamata jääb aga tõsiasi, et rendilepingute vorm on kõige kallim viis kooli- ja lasteaiakohtade juurdeloomiseks. Ka levib mõtteviis, et finantsplaan tehti rohkem rahandusministeeriumi tungival nõudmisel, kuigi sisuliselt on sellest kasusaaja Viimsi vald ise.

Renditingimustel ehitamine, kus ehitaja võtab laenu, ehitab koolimaja valmis, lisab oma marginaalid ja tootlused ja vald asub rentnikuks, on aga rahalises mõttes ebaefektiivne ja haridusvaldkonna probleemide lahendamiseks kõige kulukam tee ega aita kuidagi kaasa Viimsi valla suure laenukoormuse vähenemisele.

Ainus lahendus on ebapopulaarne, aga samas toimiv ja keskvalitsuse poolt juba läbikäidud tee. See tähendab, et headel aegadel tuleb teha ülejäägiga eelarve ja koguda reserve ning kitsastel aegadel kärpida eelarve kulusid.

Viimsi vallal ei ole majanduskasvu perioodil märkimisväärseid reserve kogutud. See tähendab, et reservide kogumisega tuleb alustada nüüd, ja kitsastel aegadel on see kindlasti keeruline ülesanne ka stabiilse ja kasvava tulubaasiga vallale.

Kohalikud omavalitsused on avaliku sektori osa ja nende eelarved on osa valitsussektori eelarvest. Üks erakond, kes propageerib eelarvetasakaalu sissekirjutamist põhiseadusesse, on Viimsi koalitsiooni juhtiverakond praegu ja oli ka enne viimaseid kohalikke valimisi.

Tasakaalu põhimõtet on kirjeldatud selliselt, et headel aegadel ei võimaldata ülemäära kulutada, halbadel aegadel aga võetakse kogutud reservid kasutusele.

Nagu riik, nii peab ka omavalitsus käituma põhimõttel, et olukorras, kus tänu maksude paremale laekumisele tekib erakorralisi või ülelaekuvaid tulusid, ei võeta neid jooksvate kulude katteks kasutusse, vaid jäetakse reservi.

Tulumaksu laekumine Viimsi vallas on tänavu ületanud ootusi ja aasta lõpuks kujunev tulude ja kulude vahe peaks tulema märgatavalt suurem, kui finantsplaanis ette nähtud.

Kui selle aasta kaheksa kuuga laekus Eestis keskmiselt ühele omavalitsusele tulumaksu 21 protsenti vähem kui 2008. aastal, siis Viimsi vallas on vähenemine 11 protsenti. Peamise tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumine jõuab Viimsis järgmisel aastal 2008. aasta ehk majanduslanguse eelsele tasemele ja prognoosi kohaselt jätkab kasvamist.

Lähiaastate kooliprobleemi lahendamiseks ei ole vaja 200 miljonit krooni maksvat ehitust. Viiesaja õpilaskohaga koolimaja ehitusmaksumus oleks praegusel ajal umbes 70–80 miljonit krooni.

Koos laenuintressidega kujuneks maksumuseks üle 120 miljoni krooni, arvestades 20-aastase laenuperioodiga. Omaosaluse võrra oleks summa veelgi väiksem. Sama ehitusmaksumusega koolimaja rendikulu oleks aga üle 240 miljoni krooni ehk kaks korda suurem.

Omafinantseeringuks vajaliku summa kokkusaamine ja uue laenu taotlemine oleks võimalik juba paari aasta pärast. Seda juhul, kui finantsplaani täita ennaktempos tänu planeeritust paremini laekuvatele tuludele ja koosmõjus soodsamate tingimustega, mis tulenevad äsja riigikogus vastu võetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.

Viimsile on see uus olukord, kus keskmisest võimekamad omavalitsused saavad õiguse suurendada laenukoormust kuni 100 protsendini, mis omakorda teeb Viimsi puhul võimalikuks allapoole lubatud piiri jõuda juba 2012. aasta lõpuks.

See aga tähendaks tavapärasest kulusid suurendavast aastalõpu lisaeelarvest loobumist, teiseks valitsemiskulude järsemat kärbet järgmise aasta valla eelarves ja paraku ka mõnede valimislubaduste edasilükkamist.

Seadusemuudatus parandas oluliselt valla positsiooni ja kui vald omalt poolt panustaks ja pingutaks, siis muutuvad oluliselt lihtsamaks ja odavamaks kooli ja ka muude vajalike investeeringute valikud tulevikus.

Nii nagu riigil tervikuna, on ka omavalitsustel raha hulk piiratud. Kehv lugu on aga siis, kui seegi vähene raha läheb põhjendamatult kinnisvaraarendajatele.

Autor on Viimsi vallavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees ning endine rahandusminister.