Ene Ergma tagasivalimine Riigikogu esimeheks oli igati ootuspärane, aga aseesimeeste valimise tulemus oli küll suur üllatus.

See et salajasel hääletusel läheb mõni hääl ikka koalitsioonil kaduma, on tavapärane. Aga tänane tulemus kus koalitsioonist läks Jüri Ratasele 10 häält ja Eiki Nestorile 4 häält, pluss rikutud sedelid, oli ikkagi raskesti ennustatav. Salajase hääletuse puhul tõesti ei ole teada, kust hääled võisid tulla, aga reformierakonna poolelt on see küll loogikavastane.

Igal juhul tänane valimiste tulemus näitas, et praegusele koalitsioonile pikka tulevikku ennustada on raske. Koostöö kindlasti jätkub, sest ühtki tõsiseltvõetavat alternatiivi ei ole. Koostöö muutub aga järjest keerulisemaks.

Riigikogu koridorides räägitakse, et Keskerakonna pakkumine oli jätta ära ööistungid seoses eelseisva Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse menetlemisega. See ei ole siiski tõsiseltvõetav, kõige tõenäolisem on ikkagi ühe koalitsioonipartneri soov teisele koalitsioonipartnerile midagi näidata või tagasi teha.

Kuna valimiste tulemusel jätkavad senised aseesimehed, siis juhatuse töö jätkub nii nagu seni, aga häälte jagunemine on kindlasti koalitsiooni edasisele koostööle jälje jätnud.

2012 aasta veebruaris leppisid euroala rahandusministrid kokku Kreeka 130 miljardi suuruse abiprogrammi. Programmi oluliseks osaks oli nn erasektori osalemine ja kreeka võlgade osaline mahakandmine. Erasektor kandis 53,5% Kreekale antud laenudest maha. Abiprogrammi raames ostis Kreeka erainvestoritelt tagasi kõik võlakirjad selliselt, et iga saja euro vastu anti uued võlakirjad 46,5 euro väärtuses. Kohe kirjutati maha kokku 107 miljardit eurot , 93 miljardi euro ulatuses pikendati tagasimaksmise tähtaega 30 aastani.

Ühed suuremad kannatajad selles „erasektori osalemises“ olid Küprose pangad. Kreeka võlavähenduse tõttu kandsid Küprose pangad maha 4,5 miljardi ulatuses Kreeka võlakirju. Võrdluseks Küprose parlamendi poolt tagasilükatud hoiuste maksustamiselt loodeti saada 5,8 miljardit eurot.

Lisaks võlakirjadele on Küprose pangad andnud Kreekale ka otselaene 21,3 miljardi euro mahus.

Aasta tagasi kui Kreeka probleemi lahendus leiti, ei olnud just ülemäära palju juttu sellest, mis tagajärjed võivad olla lahendusel, kus osa võlast lihtsalt maha kirjutatakse. Vähemalt Küprose osas tuleb välja, et võla mahakirjutamise kulu üritatakse võtta hoiustajatelt. Plaan sellisel kujul ei läinud aga läbi, samal ajal on aga tekitatud väga suur panganduse ja hoiustamise usaldusväärsusele.

Tagasilöök Küprose kaasuses näitab, et euroala võlakriisi lahendamine võib veel pikalt kesta ja võtta üsna ootamatuid pöördeid.

Riigikogu rahanduskomisjon kohtus täna Rootsi parlamendi rahanduskomisjoni delegatsiooniga. Võttes arvesse naaberriikide suunda maksude alandamisele, tuleb ka Eestil leida täiendavaid võimalusi maksusüsteemi konkurentsivõime tõstmiseks.

Riigid on omavahel tihedas konkurentsis maksusüsteemide arendamisel eesmärgiga meelitada riiki investeeringuid ja välisfirmasid. Rootsi riik on selles vallas astunud suure sammu edasi, langetades alates käesoleva aasta algusest ettevõtte tulumaksu seniselt 26,3 protsendilt 22 protsendile. Ettevõtte tulumaksu langetamisega tahab valitsus meelitada rahvusvahelisi suurfirmasid Rootsi investeerima ja töökohti looma. Ettevõtte tulumaksu vähendamist on Rootsi valitsus põhjendanud ka OECD hinnanguga, mille järgi ettevõtte tulumaks on ettevõtluskliima jaoks kõige kahjulikum maks.

Rootsi 22 protsendine ettevõtte tulumaksu määr on väga lähedal Eesti 21 protsendisele tulumaksumäärale ja tõstatab küsimuse vajadusest senisest tõsisemalt tegeleda meie maksusüsteemi konkurentsivõime tõstmisega.

Eestis on küll ettevõte teenitud kasum tulumaksust vabastatud seni kuni seda pole dividendidena või muus vormis ettevõttest välja võetud, aga meie 21 protsendine tulumaksumäär dividendidelt ja muudelt väljamaksetelt ei ole pikemas perspektiivis konkurentsivõimeline rahvusvaheliselt. Alates 2015. aastast alaneb meie tulumaksumäär 20 protsendile, aga arvestades meie naaberriikide, sealhulgas ka Läti astutud samme, ei pruugi see olla piisav maksusüsteemi konkurentsivõime parandamiseks.

Kohtumisel Rootsi rahanduskomisjoni delegatsiooniga käsitleti põhiliselt Euroopa liidu finantsraamistikku puudutavaid küsimusi, Eesti eurole ülemineku kogemusi, majanduskriisi ületamist, tööturu ja maksupoliitika küsimusi ning pangandusjärelevalve süsteemi puudutavaid teemasid.

Astmelise tulumaksu propageerijad ei ole kas suutnud või vaevunud seni esitama ühtki maksuseaduse eelnõu, mida oleks võimalik konstruktiivses vaimus arutada. Jättes praegu kõrvale arutelud astmelise tulumaksu negatiivsetest mõjudest majanduskeskkonnale tervikuna, siis tegelikult pole seni teema sisuliseks käsitlemiseks võimalust tekkinudki, sest pole teada, kuidas uus süsteem konkreetselt välja nägema hakkab. Ka maailmapraktika on äärmiselt kirju. Keskerakond on vormi täiteks paar eelnõu esitanud, nende sisu on paari muudatuse sisse viimine praegu kehtiva tulumaksuseaduse maksumäära puudutavasse paragrahvi.

Aga praegune tulumaksuseadus on üles ehitatud ühetaolise tulumaksusüsteemi loogikale, kõiki tululiike koheldakse ja maksustatakse võrdselt,
kehtib igakuine tulumaksu kinnipidamine ja maksumäär ei muutu tulu suurusest tingituna. Astmelise tulumaksu jaoks on vaja praegusest täiesti erineva ülesehituse, printsiipide ja maksuloogikaga seadust. Imelik, et seda eelnõu pole seni astmelise tulumaksu austajad seni esitanud. Argument, et kunagi, aastani 1993, kehtis astmeline tulumaks ja meil on kogemus olemas, ei ole asjakohane, sest toonases üleminekumajanduses polnud olemaski kaasaegses mõistes maksusüsteemi. Praegu kehtiva ühetaolise tulumaksu seaduse teksti maksuastmete meelevaldse istutamise tulemuseks oleks maksumonstrum, mida praktikas rakendada pole võimalik.

Kuna astmelise tulumaksu seadust pole senini esitatud, siis pole näiteks teada, kuidas ja millise määraga toimub tulumaksu jooksev kinnipidamine palgatulult, kuidas hakatakse maksustama dividende ja kuidas maksustatakse mitteresidente astmelise tulumaksu tingimustes. Kui ka praeguse maksusüsteemi olukorras on probleemiks, et palka makstakse välja dividendidena, siis astmelise tulumaksu tingimustes on igal juhul suurema tulu teenijatel huvi näidata kõrgema maksuastme alla kuuluvat tulu dividendina. Kas see on astmelise tulumaksu taotlejate eesmärk, pole teada, kuna eelnõud pole.

Järgmise küsimus tekib väidetava täiendava maksutulu osas. Täiendava tulu suurust astmelise tulumaksu rakendamisel saab välja arvutada alles peale seda kui on olemas eelnõu.
Eelpoolnimetatud dividendide, mitteresidentide ja maksu kinnipidamise küsimuste praktilise rakendamise põhimõtetest sõltub väga otseselt riigi täiendavate tulude suurus. Aga arvestades tõsiasjaga, et just vasakpoolsete maksuideoloogide arusaamine ideaalsest maksusüsteemist sisaldab kõrgeid maksumäärasid, eriti rikastele, aga samas ka arvukalt erandeid ja erisusi, millega läbi maksusüsteemi püütakse lahendada erinevaid sotsiaalseid probleeme, siis lõpptulemusena ei pruugi riik täiendavat maksutulu astmelise tulumaksu rakendamisest saadagi. Seda hinnata alles peale seda kui on olemas eelnõu.

Kuna tulumaksu periood on kalendriaasta, siis uus süsteem saab rakenduda esimesest jaanuarist. Arvestades sellega, et uue süsteemi rakendamiseks on vaja muuta tulude deklareerimise põhimõtteid, vaja on uusi deklaratsioonivorme ja rakendamise kordasid, elektrooniliseks deklareerimiseks ka infotehnoloogiliste keskkondade ümbertegemist, siis juhul kui uue süsteemi propageerijad sooviksid tõsiseltvõetavat arutelu, tuleks vastav eelnõu välja töötada ja esitada juba käesoleva aasta kevadel. Siinkohal tasub aga kahelda, kas sellist huvi üldse ongi ja arvatavalt tõusetub teema üldsõnalise ja pelgalt loosungina vaid valimiseelsetes debattides.

Riigikogu rahanduskomisjon menetles tavapäraselt arvukalt rahandusvaldkonda, maksusid ja riigieelarvet puudutavaid seaduseelnõusid. Aasta esimesel poolel olid päevakorras mitmed Euroopa Liidu rahandust ja majandust puudutavad eelnõud.

Siseriiklikus plaanis väärib esiletoomist muudatuste sisseviimine vedelkütuse seadusesse, millega tõhustati ja parandati Maksu- ja Tolliameti võimalusi salakütuse turult tõrjumiseks.

Aasta teises pooles andsid tooni järgmise aasta riigieelarve ja selle rakendamisega seotud eelnõud.
2013 aasta eelarve võimaldab üle pika aja tõsta palka avalikus sektoris ja seda enam kui5%. Järgmise aasta riigieelarve võimaldab käivitada mitmeid reforme, olgu siinkohal nimetatud koolivõrgu korrastamine, haridusreform ja lastetoetuste süsteemi ümberkorraldamine. Pensionide,sotsiaaltoetuste ning palkade tõstmine on tänase võlakriisis Euroopa kontekstis üsna harukordne. Selle saavutamiseks pole vaja ette näha maksude tõusu, maksudest tõuseb vaid alkoholi- ja tubakaatsiis. Maksukoormus tervikuna isegi veidi alaneb, seda suuresti tänu töötuskindlustuse maksemäära alanemisele.

Aasta teisel poolel menetletud eelnõudest olid olulisemad veel kodualuse maa maamaksuvabastuse regulatsiooni täpsustamisega seonduv ning kohalikke omavalitsusi puudutav KOV finantsjuhtimise seadus.

Tavapäraselt tuli aasta vältel tõrjuda arvukaid opositsiooni algatatud eelnõusid olemasoleva maksusüsteemi kraavikeeramiseks või riigile ülejõu käivate kohustuste võtmiseks, mille ainsaks käegakatsutavaks tulemuseks oleks riigi võlakriisi viimine või üleüldise usaldamatuse tekitamine meie majanduse suhtes.

Kuidas hinnata Eesti majanduse käekäiku lõppeval aastal?

Eesti majandusel läks lõppeval aastal väga hästi. Stabiilne majanduskasv, soodne ärikliima ja majanduspoliitika ennustatavus on olulised tegurid väikeriigi majanduse arenguks. Tänases globaalse võlakriisi olukorras omandab erilise tähtsuse ka riigi rahanduse olukord. 2011 aasta võrdluses, kui kasv oli 7.8%, siis sellega võrreldes tänavune kasv aeglustus, aga üldises kontekstis tuleb tänavune kasv Euroopa kiiremaid.
Riigi viimane majandusprognoos lubab järgmisel aastal 3% lähedase majanduskasvu jätkumist ja siinkohal tuleb öelda, et teiste institutsioonide hilisemad prognoosid pigem ületavad seda. Riigi rahanduse seisukohast iseloomustab tänavust aastat ka maksutulude prognoositust parem laekumine. Kasvu jätkumise põhiline eeldus on välisnõudluse püsimine ja meie eksportiva sektori areng.
Selle vastu ei vaidle keegi, et meie väljavaated sõltuvad peamiste ekspordiriikide Soome ja Rootsi majanduste seisust. Skandinaavia ja ka ülejäänud Euroopale prognoositakse majanduse elavnemist järgmise aasta teisest poolest, aga selle eelduseks on võlakriisi järk- järguline lahenemine. Võlakriisi lahenemise osas aga tasub olla ettevaatlik ja siinkohal tuleb arvestada, et näiteks Euroopa Keskpanga meetmed on küll mõju avaldanud, aga need ei saa olla lahenduse põhisisu, need meetmed vaid suurendavad inflatsiooniriski ja ei lahenda sisulisi probleeme võlakriisi keskmesse sattunud riikides.

Eesti puhul on ühe peamise ohuna räägitud väliskeskkonna suurest mõjust
majanduse edasisele käekäigule. Eesti puhul saab esimese asjana kasvõi välja
tuua asjaolu, et eksport sõltub paljuski Põhjamaade elavnemisest. Kas ja mida
saaks teha, et neid riske hajutada?

Juhul kui Soome ja Rootsi majanduse olukord halveneb, siis mõjutab see paratamatult praktiliselt kogu meie majandust. Meie ettevõtted ekspordivad oma toodangut ka väljapoole Euroopa Liitu ja see peaks riske tasakaalustama.

Milliseks hinnata Eesti mainet ja siinset investeerimiskliimat?
Milline on Eesti peamine konkurentsieelis, kas endiselt madalad tööjõukulud?

Meie konkurentsieelised on meie majanduse seotus tugevate Skandinaavia riikide majandustega, soodne maksukeskkond ning samuti Euroopa riikide võrdluses madalamad tööjõukulud. Argumentidena tuleb veel välja tuua riigi rahanduse usaldusväärsus, kuulumine eurotsooni ja finantssektori tugevus.

Eesti konkurentsivõime puhul on näiteks OECD nimetanud suure
vajakajäämisena innovaatilisuse puudumist. Miks see nii on?
Mida saaks teha, et olukord paraneks?

Kui vaadata investeeringuid innovatsiooni ja teadus-arendustegevuseks, siis siin on viimastel aastatel olukord paranenud. Lisaks investeeringutele saab olukorda parandada ka suurema panustamisega inimressurssi, koolitades senisest enam insenere valdkondades, kus nendest on kõige suurem puudus.

Millised on Eesti ettevõtete väljakutsed tulevad aastal?

Eelkõige see, et riigi majanduspoliitika oleks ette ennustatav ja säiliks soodne ettevõtlus- ja maksukeskkond. Kuna palgasurved jätkuvad järgmisel aastal, siis on olemas risk, et palgakasv hakkab ületama tootlikkuse kasvu. Juhul kui tellimused Skandinaaviast hakkavad vähenema, tuleb otsida ekspordivõimalusi teistest riikidest. Nõudluse hoidmiseks on olulised ka riigi investeeringud, need aga sõltuvad paljuski Euroopa Liidu eelarvest saadavatest vahenditest.

Värske statistika (REL) kohaselt tegeleb Eesti majanduslikult aktiivsetest
inimestest ettevõtlusega 3,8 protsenti, eriti madal on see veel
maapiirkondades? Millest võib olla tingitud nii madal protsent?
Millisena võiks näha ettevõtluse tulevikku maapiirkondades, arvestades sealset
madalat aktiivsust ja ka seda, et tööealine elanikkond on liikunud linnadesse?

Ka maapiirkondades on vaja rohkem ettevõtteid, millised suudavad toodangut või teenuseid eksportida. Siseturult tulenev nõudlus ei ole alati stabiilne ja ka mahud on tavaliselt ebapiisavad. Koolide õppeprogrammidesse oleks vaja rohkem ettevõtluskoolitust. Probleemiks on kindlasti ka investeeringuteks vajaliku kapitali ebapiisav kättesaadavus.

Riigikogu ööistungite ja Keskerakonna kiusule vaatamata kavandab Riigikogu selle nädala kolmapäeval riigieelarve kolmandat lugemist ja vastuvõtmist seadusena. Uus eelarve toob palgakasvu politseinikele, päästetöötajatele, õpetajatele ja paljudele teistele riigieelarvest palka saavatele töötajatele. See on esmakordne tuntav palgatõus majanduskriisist väljunud riigi rahaliste võimaluste kitsastele oludele vaatamata.

Kui eelarvekava annab ministeeriumidele palkadeks vahendeid lõppeva aastaga võrreldes 4,4% rohkem, siis rahandusministeeriumi kokkuvõtvad andmed näitavad, et palgavahendid suurenevad isegi rohkem kui 5% ja mitmetes ministeeriumides veelgi enam. Ministeeriumid ja riigiasutused on kavandamas palgasüsteemide ja töö ümberkorraldusi, mis võimaldavad lisaks riigieelarvest juurde lisatavale võtta kasutusele ka töö efektiivsemaks muutmise tulemusel vabanevaid vahendeid.

Maksu- ja Tolliamet näiteks korrastas hiljuti asutuse juhtimismudelit, kaotades ära regionaalse tasandi ja töö ümberkorralduse tulemusel kadunud töökohtade arvel tekkinud lisavahendid suunatakse palkade kasvuks.

Palgasüsteemi reformi ja tasustamispõhimõtete muutmist kavandab teadaolevalt ka Politsei- ja Piirivalveamet. Vabanevate vahendite arvel saab tuntavamat palgakasvu kavandada eelkõige kõrgendatud riskiga tööd tegevatel politseiametnikel.

Õpetajatele palgatõusu võimaldamiseks, mis on ilmselgelt üks riigieelarve prioriteete, tõstab riik kohalikele omavalitsustele antavas haridustoetuses õpetajate palga toetust 11%. Kasvavad õpetajate alampalgad ja käesoleva aasta 793 euro suuruse keskmise palgaga võrreldes tõuseb õpetajate keskmine palk 860 euroni. Kogu vajalik raha ei tule ainult riigieelarvega eraldatavast lisarahast vaid osa tuleb haridustoetuse reservi palgavahenditesse suunamise arvel ja osa tuleb õpetajate täiendkoolitussüsteemi ümberkorraldamise arvel.

Avalik sektor ei tohiks muutuda palgakasvu eestvedajaks ja ülepaisutatud avalik sektor võib muutuda riskiks riigi konkurentsivõimele. Kuigi erasektoris prognoositakse palgakasvuks järgmisel aastal 5,6%, siis teadaolevalt kavandab palka tõsta vaid kolmandik eraettevõtetest.

Eelarves kavandatud palgakasv peab olema täpselt suunatud ja võimaldama samaaegselt lahendada ka varasematel aastatel tekkinud ebakõlad, kus näiteks erinevate ministeeriumide sarnast tööd tegevatel ametnikel on põhjendamatult suured palgaerinevused. Normaalseks ei saa pidada ka sellist olukorda, kus riigiasutuste tugifunktsioonide palkadele, nagu IT ja finantsteenistus, on palgaturul tugevam surve kui põhivaldkondadele, näiteks kultuuril ja haridusel.

Avaliku sektori palgakasvuga koos peab kasvama ka töö tulemuslikkus. Kui sellega kaasneb ka üleliigse bürokraatia vähenemine ja suureneb avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kvaliteet, siis võime täiendavate vahendite eraldamise palgakasvuks lugeda igati põhjendatuks.

Vastavalt kehtivale riigieelarve seadusele peab riigieelarve eelnõule esitatud parandusettepanek, juhul kui see suurendab kulusid või eelarve defitsiiti, sisaldama ka kulude katteallikaid. Sellele nõudele mittevastavaid ettepanekuid komisjon läbi vaadata ei saa ja ei tohi neid kajastada ka täiskogule esitatavas muudatusettepanekute loetelus.

Vaieldava suurusega katteallikate osas peab komisjon siiski muudatusettepaneku ära menetlema, näiteks juhul kui katteallikas tundub ebapiisav. Näiteks juhul kui riigieelarve menetlemise ajal on Riigikogu menetluses seaduseelnõu, mille puhul võib eeldada suuremaid laekumisi riigieelarvesse, peab Rahanduskomisjon selliseid ettepanekuid menetlema.

Täna Riigikogus arutamisele tulevale riigieelarve seadusele on aga komisjon lisanud parandusettepanekud, mille kogumaht kulude suurenemise suunas on suurusjärgus 190 miljonit eurot ja katteallikaks märgitud täiendavad laekumised astmelise tulumaksu kehtestamisel või klassikalise ettevõtte tulumaksu rakendamisel. Kumbagi maksu pole aga Eesti riigis kehtestatud ja käesoleval ajal pole ka Riigikogu menetluses algatatud ühtki eelnõud nende maksude sisseviimiseks.

Õigusriigis ei saa seadusandja seadusi vastu võtta menetlust reguleerivat seadust rikkudes. Täna algav riigieelarve seaduse menetlemine paistab aga just minevat seaduserikkumise teed

Riigieelarve arutelul nõuavad sotsid astmelist tulumaksu kehtestamist. Seda teemat pole aga võimalik sisuliselt arutada, sest astmelise tulumaksu seaduse eelnõud pole sotsid suutnud või soovinud käesoleva Riigikogu koosseisu ajal esitada.
Samuti ei ole sotsid esitanud eelnõu, millega saaks kehtestada 10%ne tulumaks ettevõtte kasumile, ometi on nad seda ideed propageerinud juba aastaid. Seni kuni Riigikogule pole esitatud maksuseaduste eelnõusid, ei ole paraku võimalik teemat sisuliselt käsitleda, sest puhtalt idee tasandil ei ole võimalik välja tuua maksuseaduse mõjusid majandus- ja ettevõtluskeskkonnale, samuti arvutada rahalist mõju riigieelarvele. Idee tasandil räägitakse maksumuudatusest, mis toob eelarvesse sadu miljoneid eurosid, aga kuidas see idee reaalselt rakendub, sellest puudub igasugune ettekujutus ja arusaam.

Riigieelarve parandusettepanekute sabas on sotsid esitanud ettepaneku praegu kehtivasse ühetaolise tulumaksu seadusesse 26%se astme sisseviimiseks füüsilise isiku tulu 1000 eurot kuus ületavale osale.
Kehtivas seaduses aga maksustatakse erinevad tululiigid, mis omakorda võivad pärineda erinevatest tuluallikatest, ühetaoliselt 21%se määraga. Jooksvalt peetakse tulumaks kinni väljamaksja, ehk ettevõtja või juriidilise isiku tasandil ja tulumaksu kinnipidamisel ei arvesta tulumaksu kinnipidaja, kas väljamakse saaja on antud kuus saanud tulu vähem või rohkem kui 1000 eurot. Tulumaksu kinnipidaja ei saa ega peagi teadma, kas väljamakse saaja on saanud tulu ka muudest allikatest ja kui suured need on.

Eelarve parandusettepanekust ei selgu samuti mingil moel, kuidas maksustatakse näiteks dividende ja kuidas arvestatakse ja deklareeritakse aastatulu astmelise tulumaksu olukorras.

Astmelise tulumaksu rakendamine põhimõtteliselt ja eriti taolisel läbimõtlemata kujul, tekitab üleüldise segaduse ja määramatuse. Selle rakendamine nõuab maksuhalduri infosüsteemi ning maksude haldamise programmide ümbertegemist. Lisaks tuleb välja töötada uued deklaratsioonide vormid ja maksusummade deklareerimise korrad, mis on mõeldamatu vähem kui kaks kuud enne riigieelarve seaduse jõustumist. Tulumaksu periood on teadaolevalt kalendriaasta ja seda ei ole võimalik rakendada näiteks 1. märtsist või 1. aprillist.

Eraldi käsitlemist väärib ka see, missugust mõju avaldab Eestis 18 aastat kehtinud ühetaolise tulumaksu ümberpööramine astmeliseks. Välis– ja ka kodumaiste investeeringute eemalepeletamise hind ilmneb üsna ruttu sisemajanduse kogutoodangu kasvu tuntavas vähenemises ja üleüldises investeerimis- ja majanduskeskkonna halvenemises. Maksude deklareerimine muutub keeruliseks, tulude optimeerimine valdavaks ja maksude tasumisest kõrvalehoidumine suureneb.