Euroala stabiilsuse tagamiseks leppisid EL liikmesriigid eelmisel nädalal kokku püsiva stabiilsusmehhanismi moodustamises. Fond alustab tööd juulis 2013 ja võtab üle Euroopa stabiilsusfondi (EFSF) ülesanded.

Värskeltloodud stabiilsusmehhanism (ESM) on rahvusvaheline institutsioon, mille peamine eesmärk on anda laenu riikidele, kes seda finantsturgudelt majanduslikult põhjendatud hinnaga ei saa. Fondi tegevuse tulemusel peaksid laenu saavad riigid reformima oma majanduse ja muutma oma riigi rahanduse jätkusuutlikuks.

Efektiivne laenuvõime saab olema 500 miljardit eurot (ESM+varem loodud ajutine stabiilsusfond). Täiendavaks ressursiks on IMF ja ka mitte-euroala riikide vabatahtlik osalemine toetusprogrammides.

Majanduslikult mõistlikel tingimustel ei ole finantsurgudelt  käesoleval ajal vähemalt kolmel EL liikmeriigil  – Kreekal, Iirimaal ja Portugalil, võimalik laenu saada. Kusjuures Portugali välakirjade intressid kasvasid valitsustkriisi järgselt 8% tasemele. Olematu majanduskasvu tingimustes ei ole pikemaajaliselt lihtsalt võimalik sellistel tingimustel olemasolevat eelarvedefitsiiti rahastada ja olemasolevaid võlgu refinantseerida.

Eelduste kohaselt oleks pidanud püsiva stabiilsusmehhanismi kinnitamise järgselt toimuma rahvusvahelistel finantsurgudel rahunemine ja suunamuutus positiivsemas suunas.

Vähemalt seni pole aga seda juhtunud.

Turud ootavad eelkõige arenguid ja sõnumeid probleemsetelt riikidelt endilt selle kohta, kuidas reaalselt viiakse ellu majandusreforme, rakendatakse kuluprogramme ja töötatakse võlakoorma ja defitsiitide vähendamise nimel. Vähemalt seni kuni kreeditorid pole veendunud riikide pikaajalises võimekuses laenusid teenindada, ei saa tolla ka tuntavaid arenguid intresside alanemise suunas. Kõrge võlakoorma, madala konkurentsivõime ja kehva majanduskasvuga riikide võlakirju ei kiirusta investorid ostma isegi väga kõrgete intresside ootuses.

Mitmed eksperdid peavad võimalikuks, et ESM võibki jääda tulevikus peamiseks probleemsete riikide rahastamisallikaks.

Vaata ka:

http://pluss.postimees.ee/?id=408964

Kuigi loodav riiklik e-raamatupidamisekeskkond on bürokraatia vähendamise vaatevinklis tervitatav, oleks selle sihtgrupp eksrahandusministri ja endise maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul väga väike.

“Loodavat keskkonda võib vaja minna vaid väikesele osale raamatupidamiskohustuslastest, ehk siis mikroettevõtetele,” nentis Reformierakonda kuuluv Sõerd.

“Olen ise veendunud bürokraatia vähendamise pooldaja ja samm suunas, kus väikeettevõttel, millisel pole vajadust luua oma raamatupidamisteenistust, oleks võimalik uuendusliku raamatupidamiskeskkonna abil pidada raamatupidamist, esitada aruandeid ja maksudeklaratsioone, oleks kindlasti tervitatav,” lisas ta samas, Sõerdi hinnangul on Eestis probleemiks ka tõsiasi, et erinevatel riigiasutustel, millega ettevõtted kokku puutuvad – maksuametil, majandusministeeriumil, äriregistril, on omad registrid ja aruandluse esitamise bürokraatiad, ning tegelikult tuleks järgmise etapina erinevad registrid ühendada ühtsesse keskkonda ja võimaldada ettevõtetele saada erinevaid teenuseid ühest kohast või ühest portaalist ehk viia lõpule nn ühtse teenindusleti põhimõtte rakendamine.

Kavandatava keskkonna turvalisusest rääkides rõhutas Sõerd, et andmebaaside kasutamise õigused peavad olema rangelt kitsendatud. Nii nimetas Sõerdi erakonnakaaslane Igor Gräzin 17. märtsi Õhtulehes riiklikku e-raamatupidamist õõvastavaks süsteemiks, mis kätkeb endas ohtu tuua rangelt isiklik ja eraviisiline majandusinformatsioon riikliku järelevalve alla ja pakkus sellele nimeks e-kapo. Samuti on avaldatud arvamust, et ettevõtete andmeid võivad hakata ära kasutama korruptiivsed ametnikud.

Sõerd märkis, et andmete ebaseadusliku kasutamise risk tulenebki pigem inimfaktorist, mitte kasutatavatest infosüsteemidest. “Andmebaaside kasutamise õigused peavad olema rangelt kitsendatud ja iga volitatud kasutaja toimingut logitakse, ehk süsteemi peab jääma igast andmete kasutamisest jälg,” ütles Sõerd.

Gräzin viitas samas artiklis ka ohule, et e-raamatupidamine muutub varem või hiljem mitte vabaks valikuks, vaid riiklikuks kohustuseks.

Sõerd ütles, et oma isikliku mikroettevõtte raamatupidamist on ta pidanud ja aastaaruandeid koostanud ise. “Ma pole seni, ja loodan ka, et edaspidi ei vaja raamatupidamisfirmade ega riigi teenuseid.”

Justiitsministeerium teatas 8. märtsil, et Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on asunud välja töötama e-raamatupidamise keskkonda, mis aitab alustavatel ning väikestel ettevõtetel oma raamatupidamist lihtsamalt korraldada. Loodav süsteem on ettevõtjatele vabatahtlik ning tasuline.

Uus e-raamatupidamise keskkond jõuab kasutajateni 2012. aasta jooksul.

Tihti räägitakse, et riigi valitsemiskulud on liiga suured – näiteks ametnikke liiga palju, eriti igasuguseid nõunikke ja pressiesindajaid. Sellele on ka raske vastu vaielda. Kuid kindlasti ei ole mõtet rääkida arvestatavast avaliku sektori kulude optimeerimisest enne, kui pole ellu viidud tugiteenuste ühendamist ja nende teenuste haldamist üleriigiliselt rakendatava ja arendatava tarkvara abil. Lisaks mehaanilisele kärpimisele on vaja sisulisi reforme riigi haldusprotsesside moderniseerimisel.

Rahandusministeeriumis äsja valminud ülevaates riigi tugiteenuste koondamise esialgsete tulemuste kohta selgub, et edasiminek selles vallas on olnud aeglane.
Arvan, et ei ole üldse meelevaldne paralleelitõmbamine kunagise e-maksuameti loomisega.

Maksuamet on esimene riigiasutus Eestis, mis hakkas oma klientidele elektroonilisi teenuseid pakkuma juba enam kui kümme aastat tagasi. Kliendi ja maksumaksja jaoks asendus paberkandjal tuludeklaratsioon elektroonilise eeltäidetud deklaratsiooniga, aga suurem ja laiem muutus toimus kogu makshalduri süsteemi töö ümberkorraldamises. Varem oli umbes 20 maksuhalduri kohalikku asutust, kellel oli oma arvepidamine, erinevate maksude jaoks erinevad inspektorid, andmeid toksiti käsitsi ühest süsteemist teise jne. Mõneti sarnane olukord on praegu riigis tervikuna: ministeeriumid on enda ja hallatavate asutuste jaoks üles ehitanud igaüks eraldi süsteemid, mis üksteisega ei sobi ja lõpptulemusena liigub suur osa dokumentidest paberil.

Omal ajal võimaldas maksuametis ühtse tarkvara ja võimsate Oracle andmebaasi mootorite kasutuselevõtt lisaks elektroonilistele deklaratsioonidele viia kogu teenindus niinimetatud üleriigilise teenindusleti põhimõttele. Maksumaksja sai kõik vajalikud teenused ühest kohast kas internetist, sidevahendite kaudu või kohalikus teeninduspunktis. Toetavad protsessid muutusid efektiivsemaks, maksuspetsialistid said keskenduda põhitegevusele ja maksumaksja sai mugava teeninduskeskkonna.

Eestisuuruses väikeriigis on võimalik kogu avalik sektor tugiteenuste osas üle viia ühtse teeninduskeskuse põhimõttele. Teeninduskeskus pakuks tugiteenuseid kõigile riigiasutustele ja omavalitsusüksustele. Ministeeriumid ja asutused saavad keskenduda rohkem oma põhitegevusele. Kokkuhoidu on võimalik saavutada mitte ainult tugiteenuste tsentraliseerimisega seoses vabanevate töötajate arvelt, aga ka läbi operatiivse tervikvaate konsolideeritud juhtimis-, hanke- ja investeerimisotsustele ning paberivabale dokumendivahetusele.

Uus kvaliteet tekib mitte ainult raamatupidajate koondamisest ühte asutusse ja mahuefekti rakendamisest kulude optimeerimisel, vaid ka tänu uue mõtlemise ja uute protsesside rakendamisele.

Eesti on saanud nautida iseseisvat ja turumajanduslikku toimimist juba paar aastakümmet. See on olnud dünaamilise arengu aeg ja vaevalt keegi usub, et me tänagi suudaks täpselt ennustada ja valmistuda nelja või paarikümne aasta pärast ees ootavateks üllatusteks. Ometi tuleb teha ka pikemaid plaane, et areng oleks läbimõeldum ja stabiilsem.

Esmase ja väga olulise ülesandena näen suurt vajadust käivitada algatusi, mis vaataksid kaugemale tulevikku ja kindlustaksid arengu jätkumise ka pikemas perspektiivis. Kuigi aegajalt hurjutatakse poliitikuid liiga ambitsioonikate eesmärkide pärast, on pürgimine ainus edasiminekut tagav käitumine ja mõtteviis. Sellepärast peaksid olema valikud suunatud eelkõige nendesse valdkondadesse ja projektidesse, kus mure on kõige suurem või arendamisest saadav kasu kõige ilmsem. Kogu ühiskonnale.

Kõige selle juures tuleb arvestada muutunud olustikuga: kui neli aastat tagasi oli meie eelarve ülejäägis, siis praegu kavandame tulevikku olukorras, kus eelarve on juba mitmendat aastat defitsiidis. Rahaliste võimaluste piiratus sunnib prioriteetide valikule vaatama eriti kriitiliselt. Nelja aastaga ei saa Eesti veel valmis, kuid olen kindel, et muutused ja arengud on siis tagasi vaadates selgelt nähtavad.

Eesti püsimajäämine riigi, rahva ja kultuurina sõltub iga üksiku inimese võimest iseseisvalt toime tulla ja ka ennast arendada. Kui meie inimesed pidevalt õpivad ning kogemusi vahetavad, muutub ka meie majandus teadmiste- ja tehnoloogiamahukamaks.

Eesti hariduse tase peaks vastama parimatele Põhja-Euroopa tasemetele. Selleks peame seadma prioriteediks Eesti hariduse kvaliteedi tõstmise. Riigi kohus on investeerida teadus- ja arendustegevusse, samuti julgustada teadusasutuste ja ettevõtjate koostööd.

Eesti on väike ja eestlasi on vähe – meie üks suuremaid ühiseid väljakutseid peab olema lisaks inimeste heaolule ka väärtuslik elukeskkond ja keskkonnakaitse. Näiteks Soomes on kokku kutsutud riigi brändi arendamise töörühm, mille eelmise aasta lõpuks valminud raport seab riigi eesmärgiks mitmeid tahke Soome looduse parendamiseks ning sellest riikliku prioriteedi tegemiseks. Nii näiteks on võetud eesmärgiks, et 2030. aastaks on vähemalt pool toidust mahetoodang ja kõikide järvede vesi peab selleks ajaks olema joogikõlblik (vt EPL 22.01.2011). Et inimestel oleks hea elada. Ka meie kohus on täna panustada elukeskkonna parandamisele – et paraneks inimeste tervis ja elukvaliteet. Meie kõigi kohus on väärtustada elukeskkonda ning anda panus selle parandamiseks. On ütlematagi selge, et nende teemade tähtsustamine annab tulevikus konkurentsieelise ka majanduslikus mõttes.

Juba praegu võime välja tuua kindlad valdkonnad, kus Eesti on nelja aasta pärast kindlasti oluliselt paremas seisus kui täna. Üks neist on transport. On selge, et märkimisväärselt Eesti ühendusteed Euroopa Liidu liikmesmaadega: raudtee- ja lennuühendused peavad olema paremini kooskõlla viidud inimeste ja majanduse vajadustega. Lennuliiklus peab paranema tuntavalt ja reaalseks peab saama võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse. Praegu on puudu visioon Tallinna lennujaamast kui reisikeskusest, kust lähevad lisaks lennuliinidele bussi-, rongi- ja trammiliinid nii Tallinnasse kui kogu ülejäänud Eestisse. Kuid usun, et see on aja küsimus.

Väga oluline on ka riigisisene transpordiküsimus: nelja aasta pärast on valmis Tallinn-Narva maantee rekonstrueeritav osa ja Tallinnast Tartu suunas Mäoni hakkab kulgema neljarealine maantee. Aastal 2014 saab uute rongidega Tallinnast Tartusse sõita vähem kui kahe tunniga. Need on vaid mõned näited, kuid väga olulised, sest paremad ühendusteed loovad uued võimalused ka turismi edenemiseks.

Järgmise nelja aasta jooksul on meil võimalik oluliselt vähendada elatustaseme mahajäämust Euroopa Liidu rikkamatest riikidest. Kui enamikes eurotsooni kuuluvates riikides kulub suure laenukoormuse olukorras märkimisväärne osa sisemajanduse kogutoodangust laenuintresside tasumiseks, siis tänu väiksemale laenukoormusele saame meie selle võrra rohkem investeerida arengusse. Riigi rahanduse hea ja stabiilne seisund annab investoritele kindlust suunata siia välisinvesteeringuid ning loob eelduse selleks, et uutele langustele maailmamajanduses ei tule reageerida maksukoormuse tõstmisega.

Alati tuleb arvestada sellega, et positiivsete väljavaadete realiseerumist ja uuele arengutasemele jõudmist võivad ohustada riskid, mis saavad tulla nii väliskeskkonnast ja maailmamajanduse arengutest kui tuleneda siseriiklikest teguritest. Välisriske saame me ise mõjutada vähe, seda rohkem aga on meil endal võimalik vältida siseriiklikke tegureid.

Suurematest siseriiklikest riskidest võiks esile tuua järgmised: senise konservatiivse eelarvepoliitika asendamine lõdvema, eelarvedefitsiiti suurendava ja üle riigi võimalusi ületava kulukohustusi tekitava eelarvepoliitikaga; maksupoliitika sisseviimine, kus maksukoorem tõuseb ning samal ajal rakendatakse arvukalt erandeid ja soodustusi; tasase tulumaksu asendamine astmelisega; liberaalse majandusmudeli ümberpööramine, jne. Iga selline samm takistab majanduse arengut, peletab eemale investoreid ning muudab maksusüsteemi ebaefektiivseks.  Seda, mis  on raske vaevaga pika aja vältel loodud, on lõhkuda kerge, aga uuesti ülesehitamiseks võib kuluda aastaid.

Nimi: Aivar Sõerd

Sünniaeg ja koht: 22. 11. 1964, Haapsalu

Elukoht: Harju maakond, Viimsi
E-mail: aivar.soerd@tallink.ee

Koduleht: http://www.aivarsoerd.ee

Perekonnaseis: Vabaabielus, 3 last
Haridustee:
1972 – 1983 Võru I Keskkool
1986 – 1990 Tartu Ülikool (Majandusteaduskond, rahandus ja krediit)
1994 – 1996 Oulu Ülikool (Majandusteaduskond, 2-aastane täiendõpe)

Töökogemus:

Alates 2007 OÜ TLG Hotell juhatuse liige

2005 – 2007   Rahandusminister
2004 – 2005   AS Vaba Maa, juhatuse esimees
1999 – 2003   Maksuamet, peadirektor
1996 – 1999   Maksuamet, peadirektori asetäitja
1993 – 1996   Rahandusministeerium, maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja
1990 – 1993   AS Eesti Kindlustus, Tartu Esinduse direktor

Osalemine juhatustes ja nõukogudes:

2009 – OÜ Elering, nõukogu liige

Keelteoskus:
eesti keel – emakeel
inglise keel – suuline ja kirjalik oskus
vene keel – suuline ja kirjalik oskus
soome keel – suuline ja rahuldav kirjalik oskus

Autasud:
2003 Valgetähe teenetemärk IV klass
2007 Finance Minister of the Year, Global and Europe (Financial Times, The Banker)

Muu informatsioon:
2002 – 2003     Euroopa Maksuametite Organisatsiooni (IOTA) president

Viimsi valla volikogu, volikogu fraktsiooni ”Viimsi Reform” aseesimees