Hea tulumaksu laekumine ettevõtetelt võimaldas riigil koguda eelmisel aastal umbes miljard krooni maksutulusid oodatust rohkem.
Parema maksulaekumise üks põhjus on rahandusministri kabinetis Ivari Padari välja vahetanud Jürgen Ligi leitud suured ühekordsed tulud. Näiteks Eesti Energia ja Tallinna Sadama dividendid.
Selles, et 2009. aasta maksutulu ülelaekumine riigieelarvesse annab täiendava kindluse euro tulemiseks 2011. aastal, on ühel meelel kõik Äripäevaga vestelnud arvamusliidrid. Kas prognoositust parem maksulaekumine peegeldab aga ka majanduse elavnemist – selles kõik veendunud ei ole.
Rootsi tarbija elavneb
Männik rääkis, et Eestile oluline eksporditurg Rootsi näitab sisenõudluse elavnemist. “Jõuluostud Rootsis olid koguväärtuses kallimad kui varasematel aastatel, mis näitab, et Rootsis on sisenõudlus tõusmas,” märkis Männik.
SEB juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Allan Parik lausus, et riik on möödunud aastal väga head tööd teinud ja Eesti liigub jõudsalt euro suunas.
“Pensione ja olulisi sotsiaaltoetusi kärpimata sai kulubaasi vähendatud ning samas leiti lisatulu allikaid. Kuigi paljud lisatulu allikad on ühekordsed, suurendab see siiski kindlust, et Eesti võtab 2011. aasta alguses kasutusele Euroopa ühisraha euro.”
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie kärpis aga optimismi, öeldes, tuleb siiski arvestada, et ülelaekumine on korduvalt parandatud eelarvest.
“Ega see mingit märkimisväärset tähendust ei oma, aga annab kindlasti valitsusele natuke hingamisruumi,” rääkis ta. Alanud aasta tuleb tema sõnul samuti keeruline. “Ma ei arva, et meil maksulaekumine 2010. aastal annab ruumi kergendatult hingata. Riigieelarve on sel aastal ilmselt väga pingeline ja mingeid erakorralisi tulusid ei oska ka praegu näha,” ütles Raie.
Euro seisukohast on aga ka väike võit oluline. “Iga väikegi piisk, mis aitab tagada eelarve tasakaalu, aitab meid eurole lähemale, selles mõttes on muidugi tegemist positiivse asjaga,” lisas ta.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakonda kuuluv Kadri Simson on Siim Raiega ühte meelt, öeldes: “Mingist ülelaekumisest ei saa ju juttugi olla, võrreldes 2009. aastaks vastu võetud eelarvega.” Ta rõhutas, et riigieelarvet muudeti aasta jooksul kolm korda. “Teiseks ei saa seda võtta hea uudisena, kuna peame vaatama, kust need maksulaekumised tulid,” lausus Simson.
Riigi tulu on inimesele kulu
Simson rääkis, et tulumaksu ülelaekumise põhjustasid riigi enda otsused võtta aasta lõpus välja suuri dividende, õppelaenu osalise kustutamise lõpetamine ja tulumaksuvabastuse kaotamine pere esimeselt lapselt, mis on riigile tulu, aga peredele väljaminek.
“Eelarvereana võime mustvalgel vaadata, et positiivne ja laekus rohkem, aga tegelikult on väga selge, kellelt see raha ära võeti,” ütles Simson, kuid tõdes, et kuna eurokriteeriumide täitmist just sellise reana vaadatakse, siis siin tuleb ilus maksulaekumine kindlasti kasuks.
“See läheb nagu kerisele,” vastas rahandusminister Jürgen Ligi küsimusele, kuhu planeeritust miljard krooni rohkem laekunud maksuraha pannakse.
Ligi lisas, et hea maksulaekumine vaid tasakaalustab Eesti puudujääki, kuna ollakse niigi defitsiidis. “See tähendab, et meil kulub vähem reservi ja laenuvajadus väheneb,” ütles ta.
Rahandusministri sõnul laekuvad maksud tunduvalt positiivsema stsenaariumi järgi kui rahandusministeeriumi majanduskasvu stsenaarium. “Seega on majanduse ja maksude laekumise suhe muutlikel aegadel nihkes,” selgitas Ligi.
Männik: Ligi on tugev rahandusminister
Riigi hea maksulaekumine peegeldab uue rahandusministri Jürgen Ligi head tööd, kommenteeris Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.
“Ma ei ole ju poliitik ega peaks poliitilisi hinnanguid andma, aga kindlasti on Jürgen Ligi Eestile viimased pool aastat olnud väga tugev rahandusminister.”
Männikule oponeeris kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kes ei pidanud maksude oodatust paremat laekumist Ligi teeneks. “Maksumaksja on ikka ettevõtja, mina seal rahandusministri teeneid näha ei oska,” ütles ta.
Riigikogu liikme Kadri Simsoni sõnul on valitsus kehtestanud selliseid makse, mis löövad väiksema sissetulekuga inimesi. “See, et riigieelarvet väga tõhusalt kärbitakse, ei aita kaasa majanduse taastumisele,” märkis ta.
Kommentaar:
Aivar Sõerd
endine rahandusminister
Vähetõenäoline, et ülelaekumine võiks olla märk majanduse elavnemisest. Arvestades sellega, et maksutulude ülelaekumise põhiline põhjus oli erakorraline tulu Eesti Telekomi dividendide tulumaksust ja riigiettevõtete makstud dividendidelt tasutud tulumaksult, siis ei saa seda kuidagi siduda üldiste arengutega majanduses. Aktsiiside parema laekumise põhjuseks võib olla ka varude soetamine enne eelseisvaid aktsiisitõuse.
Kindlasti võib positiivseks pidada lisaeelarve aluseks olnud rahandusministeeriumi konservatiivse hoiakuga kevadprognoosi, mis erinavalt varasematest oli pingutatult realistlik.
Märke majandusolukorra paranemisest võib ehk välja lugeda siis, kui toimuvad positiivsed arengud käibemaksulaekumises, seni aga suuremaid muutusi paremuse poole selles näha ei ole.