Aastaid tagasi maksuametis töötades osalesin vahetult ühe suurima avaliku sektori töö ümberkorralduse elluviimisel. Selle sisu oli Sotsiaalkindlustusametist sotsiaalmaksu kogumise ja haldamise üleviimine maksuametisse. Samal ajal toimus ka e- maksuameti ülesehitamine, isikustatud sotsiaalmaksu arvestuse sisseviimine ja aluse loomine teise pensionisamba süsteemi käivitamiseks.

Mäletan üsna hästi, et silma jäi asjaolu, kus kahes erinevas asutuses olid väga sarnaste ja kattuvate funktsioonidega IT süsteemid. Mõlema asutuse infosüsteemid töötavad rahvastikuregistri ja ettevõtteregistri andmetel, seal on maksete tegemise funktsioon, samuti avalduste vastuvõtmise ja töötlemise funktsioonid. Kahe riigiasutuse infosüsteemide kattuvusi ja sarnasusi oli üllatavalt palju.

Ühe ja sama maksusumma liigutamiseks on riigil kaks infosüsteemi

Lihtsustatult kogub Maksu- ja Tolliamet ka tänasel päeval sotsiaalmaksu isikustatud kujul, peab maksuarvestust sotsiaalmaksu maksjate ja kindlustatud isikute lõikes ning teostab igakuiselt laekunud maksusummade ülekandmist sotsiaalkindlustusametile ja teise pensionisambasse. Sotsiaalkindlustusamet peab pensionikohustuste ja sotsiaaltoetuste arvestust ning teostab Maksu- ja Tolliametilt igakuiselt laekuvate maksusummade arvel pensionide ja toetuste väljamakseid. Sisuliselt toimub samade maksusummade liigutamine, aga vastupidises suunas. Ka neile, kes pole IT süsteemide arendamisega kokku puutunud, pole ilmselt uudiseks, et igakuine suurte andmemahtude ülekandmine ühest süsteemi teise on täiendav risk ja täiendav ressursikulu.

On muidugi kümneid spetsiifilisi teenused, mis Maksu- ja Tolliameti infosüsteemis puuduvad, nagu näiteks ohvriabi, rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenus, aga põhilises osas on asutuste IT süsteemide funktsionaalne kattuvus väga suur.

Eesti suurusele riigile pole mõtet välja arendada kahte eraldiseisvat ja samas funktsionaalselt kattuvat IT süsteemi. Miks on vaja andmete ülekandmist ühest süsteemist teise, dubleerivaid projektijuhte, süsteemi arhitekte, rakenduste administraatoreid ja arendusmeeskondi kahe asutuse infosüsteemide jaoks, mille põhifunktsioonid pealegi suures osas kattuvad? Arvan, et oskan sellele küsimusele vastata – Eestis on väljakujunenud praktika, et ministeeriumide prioriteedid piirduvad vaid oma valitsemisalaga ja tööprotsesse ei vaadata ministeeriumide üleselt.

Avaliku sektori infosüsteemid on lihtsustatult osa infrastruktuurist, mis toetavad infotehnoloogiliste vahenditega avalike teenuste ja registrite toimimist. Piltlikult öeldes me ju ei ehita mitut ühes suunas kulgevat maanteed erinevatele kasutajatele, vaid ühte teelõiku kasutavad ikka kõik.

Selle asemel, et otsida sünergiat ühtse infosüsteemi arendamise näol, asuti Sotsiaalkindlustusametis aastal 2014 arendama üle seitsme miljoni euro maksvat uut infosüsteemi, aasta hiljem pandi sinna 3,5 miljonit eurot juurde.

Nüüd tunnistatakse arendus läbikukkunuks ja kavandatakse uut megahanget. Aga jälle eraldi vaid Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi tarbeks. Sellel korral luuakse Sotsiaalkindlustusametis IT süsteemide arendamiseks veel ka eraldi asutus nimega tervise ja heaolu infosüsteemide keskus.

Kuhu on jäänud Maksu- ja Tolliameti uue infosüsteemi arendus?

Uue e- maksuameti arendamist hakkas Maksu- ja Tolliamet kavandama juba aastal 2014. Praegune kasutusolev süsteem pärineb aastast 2000, see ongi ajast kui toonane maksuamet sotsiaalkindlustusametilt sotsiaalmaksu haldamise üle võttis. Maksu- ja Tolliamet on ise tunnistanud, et praegune süsteem on tehnoloogiliselt vananenud. Miks senini pole uue e- maksuameti hankest midagi kuulda olnud?

Oskan ka sellele küsimusele vastata – kogu Maksu- ja Tolliameti IT ressurss läheb praeguse koalitsiooni uute maksude ja ulatuslike maksumuudatuste rakendamiseks vajaminevateks kiireloomulisteks arendustöödeks. Järgmisest aastast peab rakenduma tuhandetest astmetest koosnev üksikisiku tulumaksusüsteem, sinna kulub arutu hulk IT ressurssi. Töödega on kiire. Magustatud joogi maksutulu kogu riigieelarve seisukohast on tühine, aga ainuüksi selle maksu rakendamise IT kulu on üle miljoni euro.

Praegu on veel võimalik varasematest vigadest õppida, panna seisma arutu ressursi raiskamine ja valmistada ette hange Sotsiaalkindlustusameti ning Maksu- ja Tolliameti ühise infosüsteemi arendamiseks.