Selle nädala esmaspäeval avalikustas Rahvusvaheline Valuutafond oma kokkuvõtva avalduse Eesti visiidi kohta. Seal on soovitus kohandada eelarvepoliitikat, kuivõrd majandus on praegu silmapaistvalt heas olukorras. IMF on andnud soovituse praeguses majandustsükli kasvufaasis mitte suurendada eelarve defitsiiti ja soovitab lükata edasi vähemtootlikud investeeringud. Eraldi rõhutab IMF aga vajadust jooksvate kulude kokkutõmbamiseks. Eesti Pank on samuti väga selgelt andnud soovituse teha eelarve vähemalt struktuurses tasakaalus olevana ja umbes 0,5%-lise nominaalse ülejäägiga. Samad soovitused on tulnud Eestile ka Euroopa Komisjonilt.

Küsisin Riigikogu infotunnis peaminister Rataselt, et kas valitsus uue riigieelarve strateegia ettevalmistamise käigus arvestab nende tunnustatud institutsioonide ettepanekute ja soovitustega ning kuidas need soovitused kajastuvad uues eelarvestrateegias.

Vastuse asemel tuli Rataselt tavapärane küsimusega mittehaakuv jutuvada ja konkreetsemalt hakkas ta rääkima tulumaksuvaba miinimumi reformist, mis pidavat vähendama madalapalgaliste maksukoormust ja toob rohkem inimesi tööjõuturule.

Pidin küsimust kordama ja rõhusin ka sellele, et eelmisel päeval sai just peaministri nõunikuga küsimus täpsustatud, sest nõunik ise helistas ja tahtis teada, mida ma täpsemalt küsimas olen.

Paraku ka kordusküsimusele vastuseks sai kuulda vaid seda, et viimase 17 aasta jooksul on riigis jäänud paljud asjad lahendamata. Ta rääkis haldusreformist, omavalitsuste tulubaasi laiendamisest ja jõudis jälle jutuga tulumaksuvaba miinimumi reformini.

Probleem on aga selles, et 2018. aasta riigieelarve, mis on esimene täismahus praeguse koalitsiooni eelarve, on Euroopa Komisjoni hinnangul 1,4%-ga SKP suhtes struktuurses miinuses, mida on kolm korda rohkem kui eelarveseadus lubab. Ka nominaalselt on miinus suur.

Ajal kui majanduses on silmapaistvalt head ajad, ei kasuta me seda aega ära tuleviku kindlustamiseks. Teatavasti majandustsükli kasvufaas ei kesta igavesti. Kui me sellisel ajal oleme eelarvega miinuses, siis on see lihtsalt äärmiselt vastutustundetu tuleviku arvel elamine.

Ratase poolne eelarvemiinuse põhjendamine investeeringute tegemise vajadusega on naeruväärne. Eelarvemiinus on kordades suurem kui niinimetatud Ratase valitsuse strateegiliste investeeringute programm. Eelarvemiinuse põhjuseks on ülejõu elamine, ebarealistlike valimislubaduste realiseerimine, maksumaksja raha arulage kulutamine mõttetutele asjadele ja ummikusse jooksnud maksupoliitika.