Majanduskasvu taastumise väljavaadete suhtes on senised prognoosid on olnud erineval seisukohal. Kui näiteks Ernst & Young pakkus märtsis avaldatud prognoosis tänavuseks majanduskasvuks 2,5 protsenti, siis nädal hilisem SEB prognoos tuli välja vaid 0,5 protsendise kasvuootusega. Veebruari lõpus Ukraina kriisi paisumise ajal valminud Euroopa Komisjoni talvine vaheprognoos pakub Eestile järgmiseks aastaks 2,3 protsendi suurust SKP kasvu. Seega esimene küsimus on kas taastumine algab juba käesoleval aastal või lükkub järgmisesse aastasse. Kasvu taastumise ootused tuginevad põhiliselt välisnõudluse paranemisele, aga põhjust selliseks eelduseks napib. Meie lähinaabritest on suuremad kasvuväljavaated Rootsi majandusel.

Euroopast positiivne mõju

Euroopa Liidus algas aeglane majanduse elavnemine eelmisel aastal ja SKP kasv peaks tänavu suurenema 1,5 protsendini. Kasvu eelduseks on usalduse taastumine tulenevalt edusammudest võlakriisi ületamisel. Usalduse taastumist toetavad ka EL tasandil kokkulepitud poliitikameetmed. Ka lõunapoolsete riskiriikide olukord paraneb, Kreeka majandus on pöördunud kasvule peale kuus aastat kestnud langust ja positiivses suunas liigub ka Portugali majandus. Euroopa Liidu riikide majandusekasvu kiirenemist on soodustanud ka varasemate kärbete mõju taandumine. Kasv on aga habras ja riskid olemas. Väga madalale on langenud inflatsioon ja deflatsioon on ohustamas majanduskasvu.

Venemaa riskide mõju raske hinnata

Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele tuleb hinnata oluliseks. Tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga  ja meie ekspordis 10 protsendilist osakaalu omava riigiga.

Maailmapanga märtsikuu lõpu majandusülevaates vaatles pank kaht võimalikku arengustsenaariumit. Madalama riskiga stsenaariumi järgi oleks Venemaa käesoleva aasta majanduskasv 1 protsent, kõrgema riskiga stsenaariumi järgi aga majanduslangus 1,8 protsenti. Venemaa keskpank on oma prognoosis hinnanud käesoleva aasta kasvuks, mis on suuresti sõltuvuses kapitali väljavoolu mahust,  0,6-1,8 protsenti.  Majanduskasvule annab tagasilöögi ka investeeringute vähenemine ja jätkuva ebakindluse tõttu ei ole investeeringute taastumist lähiaastatel loota. Rubla nõrgenemise tõttu võib tagasilöögi saada ka sisenõudlus, mis seni on püsinud stabiilsena. Tulenevalt Venemaa kõrgest  osakaalust meie ekspordis oleks riskistsenaariumi puhul mõju meie välisnõudlusele ja sellest tulenevalt ka majanduskasvule märkimisväärne.

Tuntava mõjuga on ka nn teise ringi efekt, ehk ka Soome ja Läti välisnõudluse vähenemine. Soome ja Läti, kui meile oluliste eksporditurgude  areng on samuti suurel määral mõjutatud Venemaast. Soomele on Venemaa tähtsuselt kolmas ekspordipartner. Kannatab meie eksport Soome ja ekspordi märkimisväärne kahanemine suurendaks omakorda tööpuudust ja aeglustaks investeeringuid.

Mõju riigieelarvele

Käesoleva aasta riigieelarve on koostatud 3,6 protsendise majanduskasvu eeldusel. Aasta esimeste kuude maksulaekumised on aga kahanenud kasvu olukorras olnud igati ootuspärased. Head tulu- ja sotsiaalmaksu laekumist saab põhjendada kõrge tööhõive ja palgakasvu jätkumisega. Ka eelmisel aastal, kui aastakasvuks jäi vaid 0,8 protsenti SKP suhtes, ületasid maksulaekumised eelarves planeeritut. Maksude head laekumist saab põhjendada ka reaalkasvust kiirema nominaalkasvuga.  Tõenäoliselt lõhe nominaalkasvu ja reaalkasvu vahel käesoleval aastal siiski taandub.  Inflatsiooni alanemist oodatakse allapoole 2 protsendi taset. Tarbijale on see igati sobiv, maksulaekumisi aga ei toeta.

Kokkuvõtlikult peaks prognoosis keskseks küsimuseks olema, kuidas hinnata Venemaa majanduskasvu aeglustumise mõju, seda nii otse meie majandusele kui mõju teiste kaubanduspartnerite kaudu.