Lõppeva aasta maksuteemadest jäid ilmselgelt enam kõlama septembrikuust alates päevakorral olnud sõiduautodega seotud käibemaksupiirangute ja käibedeklaratsiooni lisa kehtestamisega seonduvad seaduseelnõud. Sama teemaga alustab Riigikogu ka uuel aastal,  sest aasta lõpul vastu võetud käibedeklaratsiooni lisa kehtestava seaduse jättis president välja kuulutamata ja Riigikogu ise oli juba varem välja jätnud sõiduautodega seotud maksumuudatused.

2013 aasta olulisemate jõustunud maksumuudatustena tuleks aga esile tõsta piiriülest aktsiisivaba kaubandust piiravate seadusemuudatuste vastuvõtmist.  Maksuvaba Vene kütuse vedu, mis aastaid ummistas piiripunkte, tekitas mitmetunniseid seisakuid piiril, takistades tavapärast kaupade ja turistide liikumist, on praktiliselt lõppenud.

Teiseks võiks ära märkida vastuvõetud seaduse, mis suurendab pensionidele rakendatava täiendava maksuvaba tulu määra 210 euroni kuus. Koos üldise maksuvaba tuluga on pensionäridel õigus alates 2014 aastast saada tulumaksuvaba tulu 354 eurot kuus.

Aasta lõpul tõusetus aga üks huvitav maksuteema sellest, et kas oleks võimalik ja otstarbekas tulumaks üldse ära kaotada.

Hiljuti kirjutas üks advokaat, et käibemaks on ajast ja arust ja et selle kogumise süsteem on oma aja ära elanud ja vajab muutmist. Kuna aga käibemaksusüsteem on EL direktiiviga reguleeritud, siis liikmesriigid siin ise süsteemi muuta ei saa. Otseste maksude valdkonnas on aga liikmesriikidel rohkem otsustusvabadust.

Globaliseeruv majandus on läbi teinud väga kiire arengu, maksusüsteemid on aga oma olulises osas seisus, millistena need loodi umbes 50 aastat tagasi. Tänapäeval on globaalsel turul tegutsevatel ettevõtetel võimalik oma äritegevust korraldada selliselt, et kaasaegse majanduse arengust maha jäänud maksukeskkonnas saavutada just neile sobiv tulumaksukoormus.

Näitena võib tuua Belgia ettevõtte ArcelorMittal, milline  sai aastatel 2008-2011 üle 5,8 miljardi euro kasumit ja maksis tulumaksu sellel perioodil vaid ühel aastal summas 81 miljonit eurot. Belgia 33,99%-se tulumaksumäära tähendab see, et reaalne maksumäär antud ettevõtte puhul oli 1,4%.

Amazoni käive  2011 aastal Suurbritannias müüdud raamatutelt ja CDdelt oli 3,35 miljardit naelsterlingit, tulumaksu deklareeris firma vaid 1,8 miljonit naelsterlingit. 3 miljardi naelase aastakäibega Starbucks Coffe tasus viimase 15 aasta jooksul tulumaksu vaid 8,6 naelsterlingit ja tegi tänavu vabatahtlikult 5 miljoni naelase tulumaksu makse peale seda kui peaminister David Cameron oli olukorda avalikult kritiseerinud ja kontsern hakkas üha kasvava avaliku kriitika tagajärjel kliente kaotama.

Äripäev avaldas hiljuti loetelu ettevõtetest, kus Eesti kümne kõige suurema kasumisaaja loetelus oli 3 kommertspanka ja samal ajal suuremate tulumaksumaksjate seas ei leia ühtki krediidiasutust.

Sellepärast võib õigustatult küsida, et kas tänapäeva majanduses on üldse otstarbekas käsitleda maksustamisobjektina teenitud tulu või tuleks rakendada mingisugune fikseeritud maksusumma, mis arvestaks riigi ja omavalitsuste poolt loodud infrastruktuuri ja ettevõtte poolt tarbitud ressursi ning keskkonna kasutamist?

Paraku tuleb arvestada sellega, et tulumaksud on oluline osa riigi praegusest maksutulust ja riigieelarves tuleks asendus leida 650 miljonile eurole, mis on 12% maksutuludest ja sellele lisaks kohalikele omavalitsustele 780 miljonit eurot, sest sellises mahus moodustab tulumaks kohalike omavalitsuse tuludest. Seega keskvalitsuse eelarvele ja kohalike omavalitsuse eelarvetele on vaja leida asendustulu kokku summas 1 430 miljonit eurot aastas.

Kas ressursipõhisest  maksustamisest saadavatest tuludest oleks võimalik selline summa kokku saada või tuleb otsida lisaks ka muid tuluallikaid on eraldi käsitletav teema. Kuivõrd tulumaksu kaotamise idee tuli avalikule arutelule alles aasta lõpus, siis aega teema põhjalikumaks käsitlemiseks jäi vähe.

Siinkohal aga soovin lugejatele meeleolukat aastavahetust ja teguderohket uut aastat!