Rahandusministeeriumi koostatud valimisprogrammide mõjude analüüs on tänuväärne abimaterjal igale poliitikahuvilisele. Tuginedes  oma varasemale kogemusele ja teades nende arvutuste valmimise n.ö köögipoolt, või kinnitada, et ametnike erapooletuses ja professionaalsuses pole põhjust kahelda. Loomulikult ei meeldi faktilistele andmetele rajatud tervikpilt suurematele lubajatele.

Uudis pole kindlasti see, et suurimate lubajate pakkumised ületavad kordades isegi riigi majanduskasvu tipu võimalusi. Olukorras, kus riigieelarve on tänavu ja jätkuvalt ka järgmisel aastal defitsiidis, tähendab täiendavate kohustuste võtmine defitsiidi suurenemist. Parematel aegadel suure vaevaga kogutud reserve on Eesti riigil hetkel järel suurusjärgus 1,3 mld eurot, millest ei piisa näiteks Keskerakonna valimislubaduste realiseerimisel isegi ühe aasta täiendavalt lisanduvate rahaliste kohustuste katteks.

Ainuüksi ühe kõige kallima programmi realiseerimine suurendaks järgmise aasta prognoositavat riigieelarve struktuurset defitsiiti 0,8 protsendilt tasemele üle 10% SKP suhtes, mis oleks üks eurotsooni suurimaid. Sellise eelarvepositsiooniga ei ole väikeriigil jõukohastel ja mõistlikel tingimustel võimalik rahvusvahelistelt finantsturgudelt laenu saada, isegi kui ta kuulub eurotsooni ja suurt võlakoormat hetkel pole. Defitsiidi järsk suurenemine toob paratamatult kaasa riigireitingute halvenemise ja laenuintresside kasvu ülejõukäivate tasemeteni. Selline väljavaade sunnib paratamatult varem või hiljem pöörduma abipalvega IMF ´i poole.

Kulukate lubaduste andjad on kas teadlikult või suutmatusest kohustusi rahasse arvestada, reaalseid tagajärgi eiranud.

Huvitavam osa minu hinnangul rahandusministeeriumi analüüsis puudutab maksumuudatuste ettepanekuid. Kuluanalüüs tõestab ilmekalt, et jutt  astmelisest tulumaksust kui imerelvast kõikide hädade vastu ja põhilisest katteallikast kallile kuluprogrammile, on väljamõeldis. Sotside astmeline tulumaks annaks esimesel aastal 40 mln eurot ja järgmistel aastatel 55 mln eurot, millest piisab vaid neljandiku ulatuses käibemaksuerisuste sisseviimisel riigieelarvesse tekkiva 218 mln euro suuruse augu katteks. Seega kuludepoolel puudub igasugune katteallikas ja tuludepoolel näidatud maksuallikad ise on miinusmärgiga. Automaksu ja ettevõtete kasumimaksu kehtestamine ei tooks esimesel aastal eelarvesse midagi, järgmistel aastatel 88 mln eurot. Keskerakonna astmeline tulumaks tooks eelarvesse täiendavalt

75 mln eurot aastas, millest ei piisa isegi poole lubatud käibemaksuerisuste siseviimisel tekkiva käibemaksutulude vähenemise katteks. 5 % käibemaksumäära kehtestamine toidukaupadele, kultuuriüritustele, ühistranspordi piletitele, jne., viiks eelarvest 215 mln eurot aastas.

Eesti riigil seisab ees arvukalt väljakutseid ka eurotsoonis olles. Nendest väljakutsetest üks kaalukamaid on  pensionisüsteemi pikaajalise rahastamise jätkusuutlikku tagamine vananeva rahvastiku olukorras. Selle tagamiseks on vaja esimesel võimalusel majandusolukorra paranedes asuda reservide taastamisele, vastupidiselt soovile kulukate lubadustega Eesti riik pankrotiseisu viia.