Valitsusliidu esindajad on järgmise aasta riigieelarvet kiites rääkinud, et maksukoormus ei tõuse. Aga maksukoormus ka ei lange. Tänavu pöörati tagasi eelmise valitsuse alkoholiaktsiisi tõus ja selle tulemusel peaks langema tarbimismaksude koormus.

Riigieelarve seletuskirjast loeme, et maksukoormus tõuseb järgmisel aastal 0,1%. Aga tuletame meelde, et võrreldes 2017. aastaga on järgmisel aastal maksukoormus 0,7 protsendipunkti kõrgem.

Eelarve seletuskirjast loeme ka, et järgmisel aastal suurendavad maksukoormust palgakasvu toel tööjõumaksud. Asi on siin eelkõige selles, et palkade kasv viib inimesed uue maksusüsteemi eripära tõttu madalama maksuvaba tulu piirkonda, mis omakorda viib tööjõu maksukoormuse tõusuni.

Edasi, gaasiaktsiis tõuseb järgmisel aastal. Maagaasi kulu on ettevõtetele tootmissisend. Maagaasi aktsiisitõus mõjutab eraisikutest tarbijaid, aga ka neid kes otseselt maagaasi ei kasuta, kuid on ühendatud kaugküttevõrku. 

Suurem maksumuudatus, mis koos järgmise aasta eelarvega ellu viiakse, tabab aga pensionäre. Seni on alati on hoolitsetud selle eest, et keskmine pension tulumaksuga maksustamisele ei läheks. Nüüd saab aga olema nii, et tuleval aastal peavad üle poole pensionäridest hakkama tulumaksu maksma.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on järgmisel aastal 184 000 pensionäri, kelle puhul 7 eurolt erakorraliselt pensionitõusu osalt tulumaksuga osa riigikassase tagasi võetakse. 205 tuhandel pensionäril ületab järgmisel aastal pension ja töötasu 500 euro piiri ja seda ületavalt osalt tuleb hakata tulumaksu maksma. Varem on alati pensionäride kasinat sissetulekut maksustamisest säästetud läbi pensionile rakendatud täiendava maksuvaba tulu.

Sellepärast esitaski Reformierakonna fraktsioon riigieelarvele muudatusettepaneku vabastada pensionid keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksukohustusest.

Selleks, et eelarvet seadusega ettenähtud tasakaaluraamistikku mahutada, nihutati edasi investeeringuid. Suured taristu- ja muud investeeringud lükati tulevikku põhjusel, et riigihanked venivad, kohtuvaidlused takistavad ehitustega alustamist ja ka tekkepõhine raamatupidamine andis ruumi tehingute ajatamiseks nii nagu vaja.

Vabanenud raha ja vabanenud eelarveruumi aga ei kasutatud selleks, et asendada need investeeringutega, mis olid ammu ootel. Nii jäi näiteks eelarvest välja Tartu Riia ringi ristmik.

Rahaeraldis 125 miljonit eurot Eesti Energia uue õlitehase ehituseks jäi aga eelarvesse sisse. Detailplaneering olevat valmis, eelprojekt eelprojekt olemas ja ehituseks takistusi pole, rääkis rahanduskomisjoni esimees.

Teede ja taristuinvesteeringute nihutamine tulevikku ei lahenda midagi, vaid lihtsalt lükkab probleemide lahendamist edasi. Tulevaste aastate eelarvetes on veel vähem ruumi investeeringuteks kui seda täna on.

Kevadel koostatud riigieelarve strateegiasse kirjutati teadus- ja arendustegevuse kulude reale 39 miljonit eurot tulemusreservi raha. Paraku selgus aga suvel, et tulemusreservi raha sinna suunata ei saa. Programm ei täitnud vahehindamisel seatud eesmärke, mistõttu jäi preemiarahast ilma.

39 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusele mõeldud tulemusreservi raha suunati edasi Kaunite Kunstide Kooli ehitamiseks ja manöövri tulemusel sealt vabanenud raha sai kasutada mujal riigieelarves. Rahandusminister on rahul, tülikast kulude kärpest ja igavast eelarverevisjonist päästis vähemal sellel korral väike manööverdus eurorahadega.

Suurem probleem aga tekkis sellest, et see 39 miljonit eurot tulemusreservi raha kadus ära teadus- ja arendustegevuse realt. Täitmata oleks jäänud kevadel välja öeldud eesmärk hoida teadus- ja arendustegevuse kulu 0,71% tasemel SKPst.

Puuduolev raha leiti keskkonnaministeeriumi eelarvest ettevõtete ressursitõhususe meetmest. Ressursitõhususe meetmest 39 miljoni euro äravõtmine tähendab seda, et ettevõtjate hinnangul jääb saavutamata 124 miljoni euro suurune ressursisääst ja jäävad tegemata 111 miljoni euro ulatuses investeeringuid ressursitõhususe parandamiseks.

Seega kokkuvõtlikult tuleb öelda, et järgmise aasta riigieelarvega võetakse lõivu tuleviku arvelt. Tänane heaolu on põhiline, probleemide lahendamine las jääb tulevikku. Manööverdamised eurotoetustega näitavad, kui suur on sõltuvus eurorahadest. Seda sõltuvust eurorahadest on aga vaja hakata järk-järgult vähendama, sest järgmisel eurorahade finantsperioodil vähenevad struktuurivahendid tuntavalt. Eelarve on majanduslikult heal ajal tekitatud puudujäägi tõttu ülejõu elamise eelarve. Investeeringute edasilükkamise ja eurotoetustest sõltuvuse suurendamise tõttu on see tuleviku arvel elamise eelarve.