Jaotamata kasumi mittemaksustamise peamiseks eesmärgiks oli suurendada ettevõtete investeerimisaktiivsust ja selle eesmärgi on tulumaksureform täitnud. Maksuvabastuse mõju on olnud positiivne, sest ettevõtetele on jäänud 21%- se tulumaksukohustuse võrra suurem likviidsuspuhver.

Maksusoodustuse mõju on olnud tuntavam kapitalimahukamatele ja suurema kasumlikkusega ettevõtetele. Mida suuremat kasumit ettevõte teenib, seda suurem rahaline võit maksude hilisemast tasumisest. Mida kapitalimahukamas valdkonnas ettevõte tegutseb, seda suurem on investeerimisvajadus ja tänu maksuvabastusele jääb ettevõttele rohkem vahendeid investeeringuteks.

Tööjõumahukamate valdkondade puhul jääb effekt väiksemaks, sest tööjõu kasutamisega seotud maksukohustust edasi lükata ei saa, neid tuleb tasuda jooksvalt.

Kui riik soovib luua suuremaid eeliseid tööjõumahukamatele teenindussektoritele, siis järgmise maksureformi põhisisu peakski olema tööjõumaksudega seonduv, ehk sotsiaalmaksu maksimumsumma fikseerimine, töötuskindlustusmaksu määra vähendamine ja erisoodustusmaksu kaotamine tasemekoolituselt, jne.

Jaotamata kasumi maksuvabastuse positiivne mõju ettevõtetele on avaldunud ka vabaduse näol ise otsustada maksude tasumise ajastatuse üle. Kuna kasumi jaotamise hetk on investorite otsustada, jääb maksude tasumise ajastatus investorite ja omanike otsustada.

Maksusoodustusel on ka positiivne mõju ettevõtete maksevõimelisusele.

Kui käsitleda vastupidiseid mõjusid, siis võib välja tuua asjaolu, et ettevõtted ei pruugi jaotamata kasumit suunata investeeringuteks, vaid võivad suurendada likviidseid varasid.

Tartu Ülikooli ja Praxise uuring käsitleb kindlasti kõiki ettevõtete käitumislike muutuste mõjusid investeeringute mahule ja struktuurile tulumaksuvabastusega seonduvalt.

Loodatavasti aitab uuring kaasa sellele, et ka teised riigid võiksid kaaluda Eestiga sarnase süsteemi rakendamise otstarbekust.