Ajaleht Äripäev on välja käinud mõtte algatada arutelu teemal, et kuna Eesti laenukoormus on erakordselt madal teiste riikidega võrreldes, siis oleks otstarbekas kaaluda kuni 1,4 miljardi euro suuruse laenu võtmist investeeringuteks.

Tahaks põhjendada, miks hiigellaenu võtmise propageerimisel tasuks olla ettevaatlik.

1. Eesti majanduskasv on viimastel aastatel olnud üks Euroopa Liidu kiiremaid ja neid kasvuaastaid tuleks kasutada reservide suurendamiseks. Eelmisel aastal kasvas majandus 7,6% ja maksutulusid laekus rohkem kui planeeritud. Viimastel aastatel aga märkimisväärset reservide kasvatamist pole olnud, varasematel aastatel loodud reservide taastamise eesmärgist oleme samuti paraku veel üsna kaugel.  Riigi eelarvestrateegias on seatud eesmärk jõuda valitsussektori nominaalse eelarveülejäägini 2013. aastal ning alates 2015. aastast alustada reservide kasvatamist eesmärgiga taastada majanduslanguse ajal kasutusele võetud reservid. Hiigellaenu võtmine oleks sellisele eelarvepoliitilisele eesmärgile täpselt vastupidine samm.

2.  Laenude tagasimaksmiseks ja sellelt intresside tasumiseks tuleb vahendid planeerida järgmiste aastate eelarvetesse. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides tuleb varem võetud laenudelt maksta intressikuludeks märkimisväärne osa SKPst.   Keskmiselt suurusjärguni 5% SKP suhtes ulatuv intressikoormus pärsib ilmselgelt nende riikide majandusarengut,  meie eelis on võimalus seda osa SKPst kasutada investeeringuteks.

3. Tänu Euroopa Liidu eelarvest saadavatele vahenditele on Eesti riigi avaliku sektori investeeringute maht märkimisväärne erasektoriga võrreldes. Avaliku sektori investeeringute järsul suurendamisel ei jätku ressursse, eelkõige tööjõu, ehitustehnika ja materjalide osas. Suurenev nõudlus tõstab olemasolevate ressursside hinna põhjendamatult kõrgeks ja põhjustab tasakaalustamatusi majanduses tervikuna.

4.  Laenamisele orienteeritud eelarvepoliitika avamine tekitab surve rahastada laenurahaga ka jooksvaid kulusid ja palgakasvu, mis oleks majanduslikult rumal.

5.  Tulevikus suuremat lisaväärtust tootvateks investeeringuteks ei pruugi olla ka piisavalt palju häid projekte.

Kokkuvõtteks –  vastupidiselt  laenukoormuse tõstmise ideele võimaldab riigi rahanduse ja majanduse praegune seis asuda majanduskriisi ajal vähenenud reservide taastamisele. Riigi arengu seisukohast on kindlasti mõistlikum stabiilne areng ja investeeringute planeerimisel realistliku suuna hoidmine, selle asemel, et hiigellaenudelt pankadele intressi maksta.