Kooskõlas 2013 aastal jõustunud euroala uute eelarvereeglitega avalikustas Euroopa Komisjon eelmisel nädalal liikmesriikide järgmise aasta eelarvekavad. Eelarvekavade koostamine ja hindamine Euroopa Komisjoni poolt on osa igasügisesest koordineeritud järelevalvemenetlusest ja selle eesmärk on tugevdada euroala riikide rahandust ja kokkulepitud eelarvereeglitest kinnipidamist.

 

Eelarvereegli, ehk fiskaalkokkuleppe järgi peab liikmesriigi valitsemissektori eelarvepositsioon olema tasakaalus või ülejäägis. See nõue loetakse täidetuks ka juhul kui liikmesriigi eelarveseis vastab eesmärgile, mille kohaselt struktuurne eelarvepuudujääk ei ületada 0,5 protsenti SKPst.

 

Liikmesriigi eelarvepuudujäägi määr keskpika perioodi raames võib ulatuda ka kuni 1 protsendini  SKPst, juhul kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on oluliselt alla 60% ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed. Neid liikmesriike on vähe. Sellele tingimusele vastab näiteks kõigi kolme Balti riigi eelarveseis. See tähendab, et meie puhul loetakse stabiilsus- ja kasvupaktiga kooskõlas olevaks struktuurne defitsiit kuni 1 protsent SKPst. Mõned riigid, sealhulgas ka Eesti on endale võtnud miinimumist ambitsioonikamad eesmärgid. Eesti on seadnud eesmärgiks struktuurse tasakaalu.

 

Järgnev tabel annab ülevaate sellest, millised on liikmesriikide individuaalsed eelarve miinimum nõuded tasakaalule ja kuidas liikmesriigid uusi eelarvereegleid nende täismahus rakendamise esimesel aastal täidavad. See on siis liikmesriikide lähtepositsioon uues reeglistikus. Andmed on kevadise seisuga ja tuginevad Euroopa Komisjoni kevadprognoosile. Andmetest selgub, et 2013 aastal kokkulepitud eelarvereeglite täitmine on pigem erand kui reegel. Euroopa Komisjoni ülesanne on hinnata, kas riigid peavad kinni nende eesmärkide poole liikumise kiirusest ja tähtaegadest. Peale Eesti on ka teisi liikmesriike, millised on  võtnud individuaalselt suuremad eesmärgid võrreldes miinimumnõuetega.

 

 

 

 

 

 

 

 

EL liikmesriikide MTOd

 

	Miinimum	EDP		2013			2014			2015
euroala	MTO *	menetlus **	MTO	tegelik	struktuurne	MTO	nominaalne	struktuurne	MTO	Nominaalne	struktuurne
Belgia	1,25	ei	0,8	-2,6	-2,3	0,8	-2,3	-2,3	0,8	-2,8	-2,5
Saksamaa	-0,25	ei	-0,5	0,0	0,6	-0,5	0,0	0,5	-0,5	-0,1	0
Eesti	-1,00	ei	0,0	-0,2	-0,4	0,0	-0,5	-0,5	0,0	-0,5	-0,7
Kreeka	1,25	jah (2016)	***	-12,7	2,0	***	-1,6	1,0	***	-1,0	-0,4
Hispaania	-0,50	jah (2016)	0,0	-7,1	-2,8	0,0	-5,8	-2,4	0,0	-4,2	-3,4
Prantsusmaa	-0,50	jah (2015)	0,0	-4,3	-3,0	0,0	-3,9	-2,3	0,0	-3,4	-2
Iirimaa	0,75	jah (2015)	0,0	-7,2	-6,2	0,0	-4,8	-4,5	0,0	-4,2	-4,2
Itaalia	-0,50	ei	0,0	-3,0	-0,9	0,0	-2,6	-0,8	0,0	-2,2	-0,7
Küpros	0,25	jah (2016)	***	-5,4	-3,5	***	-5,8	-4,0	***	-6,1	-4,3
Läti	-1,00	ei	-1,0	-1,0	-1,0	-1,0	-1,0	-1,4	-1,0	-1,1	-1,9
Leedu	-1,00	ei	-1,0	-2,1	-2,1	-1,0	-2,1	-1,9	-1,0	-1,6	-1,3
Luksemburg	0,50	ei	0,5	0,1	1,4	0,5	-0,2	0,6	0,5	-1,4	-1,3
Malta	-0,50	jah (2014)	0,0	-2,8	-2,9	0,0	-2,5	-2,8	0,0	-2,5	-2,9
Holland	0,50	ei	-0,5	-2,5	-1,3	-0,5	-2,8	-1,3	-0,5	-1,8	-0,8
Austria	-0,50	ei	-0,45	-1,5	-1,1	-0,45	-2,8	-1,2	-0,45	-1,5	-1,1

 

Euroopa Komisjoni kevadel tehtud hinnangu järgi on Eesti eelarve järgmisel aastal struktuurselt 0,7 protsendilises defitsiidis, mis ei lange kokku rahandusministeeriumi  hinnanguga, mille järgi on meie eelarve struktuurselt ülejäägis ja mis ulatub 0,8 protsendini SKPst. Siiski mahub ka Euroopa Komisjoni hinnang miinimumnõude raamidesse. Uue hinnangu annab komisjon novembris. Tasakaalunõuded riikidele sõltuvalt riskidest ja riigivõlast on erinevad, ulatudes 1 protsendi suurusest defitsiidist 1,25 protsendi suuruse ülejäägini. Ülemäärase võlakoormaga riigid peavad võlakoorma viima allapoole 60 protsendi taset SKP suhtes. Seni kuni eelarved on defitsiidis pole võimalik ka võlakoormat vähendada, sest defitsiiti on vaja mingitest allikatest rahastada ja tavaliselt on selleks allikaks riigivõlg.

 

Poliitilistes suunistes uuele Euroopa Komisjonile ütles komisjoni president Jean-Claude Juncker : „Ma ei usu, et jätkusuutlikku majanduskasvu on võimalik luua üha suurema võlakoorma peale, see on kriisist saadud õppetund, mida me peame nüüd meeles pidama.“

 

Liikmesriikide suhtumine eelarvereeglitesse on erinev, on positiivseid näiteid ja on näiteid riikidest, millised järjekindlalt soovitavad majanduse elavdamise ettekäändel loobuda või edasi lükata kokkulepitud eelarve eesmärkide täitmine. Kui viimased seisukohad jäävad domineerima, siis võib öelda, et euroala eelarvereform on takerdunud ja euroala riskid jätkuvalt lahendamata.