Riigieelarve seaduse eelnõu on ilmselgelt tähtsaim eelnõu, mida me selles saalis arutame käesoleval sügishooajal. Riigieelarve on põhiline vahend, millega riigikogu ja valitsus saavad sekkuda majandusse ja millega saab ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske. Sellepärast on eelarve menetlemisel rohkem kui teiste seaduseelnõude puhul kriitilise tähtsusega võtta vastutustundlik hoiak riigi rahanduse suhtes. Vaid tugeva rahandusega riik suudab tagada majanduse tasakaalustatud arengu ja seeläbi tagada majanduse kasvu ja tööhõive.

Vaatamata sellele, et meie majandus kasvab käesoleval aastal aeglasemalt, kui varem eeldati, on väljavaated kasvu kiirenemiseks head ja tänase teadmise juures sügisese majandusprognoosi kohaselt on järgmisel aastal oodata 3,6 protsendilist majanduskasvu. Globaalse ebakindluse olukorra jätkudes  ei tasu aga loota tulude kasvule prognoosiga võrreldes.

Kevadel pikemaajalist eelarveplaani koostades seadis valitsus eesmärgiks saavutada järgmisel aastal eelarvepositsiooni nominaalne tasakaal, millele kevadise seisuga vastas 0,7protsendine struktuurne ülejääk. Sügisese seisuga aga, tulenedes uue prognoosi valguses toimunud muudatustega tulude struktuuris tähendas sama suur struktuurne ülejääk nominaalselt 0,4 protsendist puudujääki. Nominaalse defitsiidi ei ole kuidagi põhjendatud eelarvestrateegias seatud eesmärkidest taganeda. Majanduse stabiilse seisu ja Euroopa kontekstis  keskmisest kiirema majanduskasvu olukorras ei oleks eelarvepositsiooni nõrgendamine millegagi põhjendatud. Nominaalse puudujäägi suurendamine tähendab kas olemasolevate reservide kulutamist või jooksvate kulude katmist laenurahaga. Selline väljavaade oleks ilmselgelt vastuolus vastutustundliku suhtumisega tulevikku.

Olukorras, kus suur osa eelarve kuludest on seotud õigusaktide täitmisega või tulude laekumisega, ehk juba ette ära suunatud, on vahendeid prioriteetide rahastamiseks piiratud mahus. Teisalt aga tänu sellele, et seni on Eesti ellu viinud vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja saavutanud Euroopa Liidu madalaima võlakoorma, on intressimaksed järgmisel aastal eelarvekuludes vaid 0,2% SKP suhtes. Võrdluseks, teistel EL liikmesriikidel kulub intressimakseteks keskmiselt 3% SKPst ja sellega seotakse ära arvestatav osa tuludest, meil on aga võimalik selle kuluartikli puudumise tõttu võimalik rahastada muid valdkondi.

Suur  osa eelarve lisavahenditest on näiteks võimalik suunata sotsiaalvaldkonda. Tänu stabiilsele majanduskasvule on kasvanud palgad ja sellelt laekuv sotsiaalmaks, mille arvel on võimalik suurendada pensione 5,8%.  Suureneb ka pensionide täiendav tulumaksuvabastus ja tõuseb toimetulekutoetuse määr. Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud kasvavad 7,43%, ehk kiiremini kui eelarve kulud tervikuna ja valdkonna osatähtsus ulatub 13,8 protsendini SKPst. Keskmisest kasvust kiiremini kasvavad ka tervishoiukulud. Tervikuna võimaldab eelarvekava suurendada inimeste heaolu tervikuna.

Eelarvekava võimaldab tõsta kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1%, tagades sellega avaliku sektori konkurentsivõime. Kui Eesti keskmine palk ületas buumieelse taseme 2011. aastal, siis riigitöötajate palk jõudis selleni tänavu. Eesti keskmisega võrreldes on riigitöötajate palgad kasvanud aeglasemalt, aga avalik sektor ei saagi olla palgakasvu eestvedaja.

Valdkondade eest vastutavad ministrid saavad omakorda vahendeid suunata sinna, kus vajadus on kõige suurem. Keskmisest enam tõusevad kultuuritöötajate, õpetajate ja hooldustöötajate palgad. Need on valdkonnad, kus avaliku sektori palkade konkurentsivõimes on olnud kõige suurem mahajäämus.

Eelarvekava koostamisel tuli arvestada sellega, et oleme jõudnud ajajärku, kus seoses Euroopa Liidu eelmisest perioodist rahastatavate projektide valmimisega ja uue eelarveperioodi käivitumisega paratamatult väheneb investeeringute kogusumma. Võrreldes käesoleva aastaga vähenevad järgmisel avaliku sektori investeeringud 9 protsenti, aga planeeritud 833 miljoni euro mahus riigi poolt tehtavad investeeringud moodustavad tuntava osa, ehk 18 protsenti kõigist investeeringutest Eestis. Need investeeringud aitavad ka toetada nõudlust ehitussektoris.

Olgu siinkohal suuremate objektidena nimetatud Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitus, Eesti Kunstiakadeemia ehituse käivitamine, Riigiarhiivi hoone, uued gümnaasiumihooned ja päästedepood. Tuleb ära nimetada investeeringud ka vee- ja jäätmemajanduse infrastruktuuri arendamiseks, samuti haiglavõrgu ja sotsiaalhoolekande asutuste infrastruktuuri arendamiseks. Kasvab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt tehtavate investeeringute osakaal.

Tervikuna ja kokkuvõtlikult võib öelda, et järgmise aasta riigieelarve kava toetab stabiilset majanduskasvu. Stabiilse kasvu tagab eelkõige vastutustundliku eelarvepoliitika jätkamine , maksukoormuse viimine majanduslanguse eelsele tasemele ja ettevõtlusele soodsa keskkonna tagamine.

Eelarvekava suurendab inimeste heaolu ja elatustaset ning parandab sotsiaalset turvalisust.   Jätkuvad reformid haridusvaldkonnas. Riigieelarve panustab tuntavalt teadus- ja arendustegevusse. Kasvab nii sise- kui välisturvalisus.

Head kolleegid, eeldame samasugust vastutustundlikku suhtumise eelarve menetlemisel ka siin Riigikogus. Rahanduskomisjon ülesanne on tagada, et parandusettepanekud, mis eelarvekavale esitatakse ja mis suurendavad kulude poolt, oleksid kaetud ka reaalsete katteallikatega ja sisuliselt menetleda vaid sisulise katteallikaga parandusettepanekuid.

Soovin eelarvekava menetlemisel edu ja jõudu ning eelkõige vastutustundlikku suhtumist sellesse töösse.

 

 

2014. aasta riigieelarve kulude kogumaht on 8,1 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes on 432 miljonit eurot ehk 5,6% rohkem. Kulud kasvavad peaaegu kõigis valitsemisalades.

Tulude mahuks 2014. aasta riigieelarves on kavandatud 8 mld eurot. Võrreldes 2013. aastaks prognoositud laekumistega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2014. aastal ca 330 miljoni euro võrra ehk 4%.

Eelarve võimaldab suurendada heaolu, suurenevad nii riigi heaks töötavate inimeste palgad kui pensionid. Eesti on üks neist vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus nii suur pensionide ja palga tõus aset leiab. Me saame seda endale lubada, kuna riigi majandus on peale valulikke kriisiaastaid toibumas – oodatust kiirem on olnud palgatõus ning vähenenud on tööpuudus.

Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Olukord maailmamajanduses näitab stabiliseerumise märke ent peame olema oma kulude suurendamisel mõistlik.

Eelarve on tasakaalu lähedal ning meie majanduskeskkond püsib soodsana. Järgmise aasta valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on 0,7 protsendiga prognoositavast SKPst ülejäägis, nominaalselt on eelarve 0,4 protsendiga SKPst veel puudujäägis. Eesmärk on hakata koguma taas reserve alates järgmisest aastast.

Maksupoliitika põhimõtted püsivad muutumatuna.

Valitsussektori kulud võrreldes teiste EL riikidega on madalad. Eesti valitsussektori kulud moodustavad riigi majanduse mahust teiste Euroopa riikidega võrreldes pigem väikese osa. Kui Euroopa Liidus keskmiselt moodustasid 2012. aastal valitsussektori kulud siseriiklikust koguproduktist 49,3%, siis Eesti võrreldav näitaja oli 40,5% ehk 2,2 protsendipunkti enam kui 2011. aastal. Valitsussektori panuse suurenemine riigi majandusse on osaliselt seletatav saastekvoodimüügi tuludest laekunud vahendite kasutamisega.

Väärikas elu eakatele

Oodatust kiirem palgatõus ja tööpuuduse vähenemine tõsta järgmisel aastal pensione keskmiselt 5,8%. See on suurim pensionikasv viimase kuue aasta jooksul. Aastas lisandub keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni.

Tõuseb pensionite tulumaksuvaba miinimumi selliselt, et keskmine pension oleks ka tõusu järel tulumaksuvaba. Pensionite ligi 6% kasvu toetab pensionite tulumaksuvabastuse tõus. Pensionikasvuga tõuseb ka tulumaksuvaba tulu suurus pensionärile 354 euroni kuus. Muudatus puudutab hinnanguliselt umbes 200 000 pensionäri. (Täna saavad pensionärid tulumaksuvaba tulu 4031 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. Järgmise aasta aprillist on arvestuslikult keskmine vanaduspension 354 eurot.)

Eelarve võimaldab säilitada avaliku sektori konkurentsivõimet

Eelarvekavatõstab kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1 protsenti võrra. Ministrid saavad omakorda jagada vahendeid palgatõusuks valdkondadesse, kus vajadus on kõige suurem.

Palgafondide kasvu kogukulu on 49 miljonit eurot

Eesti valitsussektori tööjõukulud SKPsse on Euroopa Liidu keskmise lähedal – 2012. aastal oli see Eestis 10,8 protsenti ja Euroopa Liidus 10,7 protsenti.

Valitsus on seisukohal, et uute ametikohtade juurdeloomisest tuleks hoiduda ja investeerida pigem praeguste avaliku sektori töötajate palgataseme konkurentsivõime hoidmisse.

Suureneb sotsiaalne turvalisus

Tõstame toimetulekutoetusi 90 euroni – absoluutses vaesuses elavate leibkondade arv väheneb hinnanguliselt ca 28% võrra ehk ca 10 000 leibkonna võrra

Seame eesmärgiks vähendada erihoolekande ootejärjekordi üle poole ehk vähemalt 200 inimese võrra

Kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab 7% – 2014 on see 777 miljonit EURi (2013 aastal 723)

Tõusevad kultuuritöötajate palgad ja korda saavad teatrid

Kultuuriministeeriumi eelarve kasv on kõige kiirem.
Tõusevad kultuuritöötajate palgad
Kavas on Nukuteatri uue saali rajamine ja Vanemuise lavatehnika uuendamine. Samuti on kavas Ugala rekonstrueerimine, sellega saavad kõikide teatrimajadele töötingimused kaasaegseks.
Toetame sõnakunsti – näiteks SA Kultuurileht kirjandusväljaannete (ilukirjandus ja esseistika) eesti keeles kirjutavate autorite honorarid tõusevad 40%.

Jätkub õpetajate palgatõus ja jätkuvad reformid

Õpetajate palgatõusu, sh õpetaja miinimumpalga tõusu jätkumine (vähemalt 12%) – 800 vähemalt, 715 on praegu. Täiendav suurendamine tuleb struktuursete reformide arvelt

Kõik reformid jätkuvad. Kutseharidust tööturuvajadustele lähemale viiva reformi rakendamine – üleminek kutsekoolide rahastamiskorraldusele, kus arvestatakse ka koolilõpetajate tööhõive ning õppekvaliteedi ning sellega, kui palju on koolid pingutanud väljalangevuse vähendamiseks. Jätkub ülikoolide üleminek uuele rahastamissüsteemile.

Algab EKA ehitus, samuti on vahendid olemas Riigiarhiivi ehituseks.

Jätkub riigigümnaasiumide arendamine – Võru, Pärnu, Jõhvi, Tartu

Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid ja loome ühendused

Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid võimaldavad tagada võrreldes tänavusega samas või isegi suuremas mahus piletihindu tõstmata transporditeenuse kogu riigis. Dotatsioon kasvab kõikidele riigi poolt toetatavatele ühistranspordiliikidele (62,5 MEUR 2013 versus 65,5 MEUR 2014).

Omavalitsused saavad enam vahendeid kohalike teede hoiuks

Eesti teeb esimese sissemakse Rail Balticu ühisfirmasse (650 000 eurot), mis on sammuks kiirraudtee ehitamisele Tallinnast Leedu-Poola piirini.

Järgmisest aastast toetatakse neid ettevõtteid, millel on kasvupotentsiaali ehk teha tuleb fokusseeritumaid valikuid. 2014. on ettevalmistav aasta, väljamaksed jäävad aastasse 2015.

Demokraatia ja julgeoleku edendamiseks maailmas suurendame panustamist humanitaarabisse ja Euroopa Liidu idapartnerlusriikide reformide toetamisse ning Afganistani ülesehituse toetamisse, arvestades meie kaitseväelaste lahkumist. Samuti jätkame osalemist rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel

Jätkame Eesti välisesinduste võrgustiku arendamisega Eesti huvide kaitsmiseks nii konsulaartegevuses kui ettevõtluse edendamisel. Välisesinduste võrgustiku arendamisel on 2014. aastal prioriteediks ettevalmistused saatkonna loomiseks Brasiilias. Brasiilia roll rahvusvahelises poliitikas ja ka majanduses kasvab kiiresti. Soovime tihendada Brasiiliaga poliitilisi suhteid ning majandussidemeid. Brasiilia on Eesti tähtsaim kaubanduspartner Lõuna-Ameerikas. Saatkonna loomine aitab kaasa Eesti tõhusamale tegevusele nii selles riigis kui ka regioonis laiemalt.

Arengukoostöö ja humanitaarabi jaoks on välisministeeriumi eelarvesse 2014. aastaks planeeritud 10 319 701 eurot. Samuti jagame arengukoostööga tegelevatele organisatsioonidele (Eesti Idapartnerluse Keskus, e-Riigi Akadeemia ja Arengukoostöö Ümarlaud) tegevustoetusteks 327 623 eurot

Jätkame osalemist rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel ning selleks on planeeritud 835 814 eurot (825 814 ekspertide kuludeks, eraldistena 10 000). Tsiviilmissioonide puhul on tähelepanu suunatud eelkõige Afganistanile, Lääne-Balkanile ja Põhja-Kaukaasiale.

Konsulaarteenistuse tugevdamine. Peame oluliseks konsulaartegevuse tõhustamist, seda eelkõige seoses konsulaartoimingute kasvuga Eesti välisesindustes, eriti viisade menetlemise ja väljastamisega meie idapoolsetes esindustes. Samuti on tähtis Eesti kodanike kiirem abistamine võimalikes kriisi- ja õnnetuspiirkondades, aga ka laiemalt parem konsulaarteenuste tagamine ja kättesaadavus. Eestile on aukonsulitel oluline tähendus, seda eriti riikides, kus saatkond puudub.

Jätkub tugiteenuste tsentraliseerimine ja tegevused maksupettuste vähendamiseks

Tugiteenuste tsentraliseerimise jätkumine – 2014. aastaks täiendavalt ca 400 tuh eurot eelkõige iseteenindusportaali edasiarendamisteks ja SAP-i (majandustarkvara) arendustöödeks;
Registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamine – ca 860 tuh
Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide arendustööd, mis on seotud maksupettuste vähendamise ja maksutulude laekumisega. (2014-ks vahendeid kokku ca 3,2 mln)

Eesmärk on turvatunnet loovate inimeste hoidmine ja väärtustamine, nende motivatsiooni tõstmine

Siseturvalisuse valdkonnas on investeeringud kõige suuremad – Tartu päästedepoo ja ühendhäirekeskus; Lasnamäe päästedepoo ja ühendhäirekeskus; Häädemeeste haldushoone (PPA ja päästeameti ühendhoone),
112 numbritele üleminek.
Kõige suurem osa kogu siseturvalisuse eelarvest on mõeldud turvalisust tagavate inimeste palkadeks.
Oluline on raske varjatud ja organiseeritud kuritegevuse avastamise võimekuse suurendamine. Me suuname rohkem vahendeid narkokuritegude, majanduskuritegude, korruptsiooni ja kriminaaltulu teenimise vastasesse võitlusse.
Meie eesmärgiks on säästa ja kaitsta inimelusid. Varasemast suurem ressurss läheb ennetusse, millega loodame saavutada õnnetussurmade ja vigastuste vältimist.
Kaitse-eelarve püsib tasemel 2% SKT-st, et tugevdada esmast iseseisvat kaitsevõimet

Valitsuse kindel kurss on kinni pidada kahe protsendi sisemajanduse koguprodukti suunamisest riigikaitsesse. Seetõttu saame riigikaitset arendada nii, et Eesti tegelik kaitsevõime ja riigikaitsesse panustamine nii personali varustuse ja relvasüsteemide osas kasvab.
Järgmisel aastal valmivad 4 uut kasarmut (Võrus, Jõhvis, Ämaris) ning 1 renoveeritud hoone Miinisadamas, mis viivad kõigi ajateenijate olmetingimused kaasaaegsele, 21. sajandi tasemele.

Kiirem ja kvaliteetsem kohtumenetlus

Eelarve toetab kohtureformiga jätkamist – Tartu piirkond saab kohtujuristid. Oluline on kohtute menetlusaegade lühendamine.
Uus Tallinna kohtuma valmib 2018.aastaks
Tasuta õigusabi – suurendame vahedeid MTÜdele (15-20%)

Keskkond
Tallinna laht
Puhas joogivesi

Kasvavad investeeringud kinnisvarasse

Kinnisvara investeeringuteks on 2014. aastaks arvestatud 130 miljonit eurot. Ehituse elavdamiseks kasvavad kinnisvara investeeringud üle 10 miljoni euro.
Valitsus toetas RKASi kaudu Eesti Kunstiakadeemia õppehoone rajamiseks vajaliku kinnistu soetamist aadressil Kotzebue 1. Uue hoone projekteerimise, ehituse ja sisustamise hinnanguline maksumus on 17,1 mln eurot.

RKASi kaudu tehtavad suuremad investeeringud 2014. aastal on:
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus;
Rahvusarhiivi uus arhiivihoone;
Tartu päästedepoo ja ühendhäirekeskus;
Lasnamäe päästedepoo ja ühendhäirekeskus;
Häädemeeste haldushoone;
Võru haldushoone;
Nõo Gümnaasium.

Riik on kavandamas radikaalseid abinõusid käibemaksupettuste tõkestamiseks, milleks on intressivaba käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine, üle 1000 euro suuruste tehingute kohta info kogumine ja pöördmaksustamise kohaldamine väärismetallidele.

Kavandatavad muudatused maksude kogumisel on siiski veel tehnilistes detailides veel välja töötamata ja sisuline töö seisab alles ees, aga ettevõtjaid on riigi plaanid juba teinud ettevaatlikuks.

Tavaliselt praktikas eelkõige detailidest võibki hakata sõltuma see kuidas meetmed tööle hakkavad.
Need vajavad veel põhjalikku tehnilist läbimõtlemist ja lahendus peaks olema selline, mis võimalikult vähe lisab halduskoormust maksumaksjale ja suund peaks olema selles suunas kus kontroll toimuks põhiliselt tehniliste vahenditega elektrooniliselt.

Mis puudutab pöördmaksustamise laiendamist väärismetallidele, siis sellega ei tohiks suuremaid probleeme olla.

Käibemaksu intressivaba tagastamistähtaja pikendamine on muidugi tundlikum teema. Mäletan, et sel ajal kui ma ise maksuametis töötasin, siis riik piiras tagastamistähtaja kolmekümnele päevale. See muudatus survestas kontrollivaldkonna tööd, aga saime hakkama. Nüüd siis soovib maksuhaldur kahtlaste tehingute kontrollimiseks rohkem aega.

Põhiline osa maksumaksjatest ei tegele maksupettustega. Seaduskuulekate ning eksportivate ettevõtete tegevust ja rahavoogusid ei tohiks kindlasti uuendused häirida. Praegu tagastatakse teadaolevalt 94 protsenti tasutud käibemaksust kolme päeva jooksul. See põhimõte peaks jääma.

Tehnilistes detailides vajab ilmselt kõige enam täpsustamist 1000 euro piiri ületavate tehingute andmebaasi loomine maksuhalduri juures.

Põhiline küsimus on, et kui maksuhaldur need andmed saab, siis kuidas ja mis moel seda andmebaasi kasutama hakatakse ja kuidas see hakkab hõlbustama kontrollitööd. Saan aru, et tehingute andmeid hakatakse kokku viima, et kui on müügiarve, siis teisel ettevõttel on see ostuarve ja need peavad omavahel klappima.

Praktikas on aga kreeditarved, osalised tasumised jne. Arvatavalt põhiline osa mitteklappimistest ei ole pettustega seotud. Saan aru, et andmebaas võimaldab maksuhalduril tagastamisele kuuluva käibemaksu kontrollimisel teha kontrollitavale täpsemaid päringuid, seega maksuhaldur loodab teha kontrollitööd kiiremaks ja tulemuslikumaks. Elektrooniliste vahendite maksimaalne rakendamine muidugi peabki olema kaasajal tavapraktika.

Maksupettuste tõkestamine ja eriti piiriüleste käibemaksupettuste tõkestamine on võitlus organiseeritud kuritegevusega. Euroopa Liidu liikmesriikidele ja ka meile tekitavad suurimat kahju piiriülesed karusellskeemid, kus müügikäibemaks jääb kunstlikult tekitatud tehingute ahelas riigil saamata, näilistelt tehingutelt deklareeritud ostukäibemaks, mida keegi pole riigile tasunud, tagastatakse. Organiseeritud maksupettuste uurijate töö tulemuslikkus menetlustoimingute läbiviimisel kohtueelsel uurimisel, tõendite kogumine ja nende vormistamine, pettuste toimepanijate väljaselgitamine ja süüdistuste esitamine ning nende kohtusse viimine jääb ka peale uute meetmete rakendamist põhiliseks väljakutseks maksuhaldurile ja teistele õiguskaitseorganitele.

Rahandusministeerium avaldas sügisese majandusprognoosi tänavuseks ja järgmisteks aastateks. Kuna käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi alandamine oli üsna kindel, siis põhiküsimus oli pigem kas kevadine majanduskasvu prognoos 3,6% järgmiseks jääb püsima või mitte. Nüüd on teada, et kevadel prognoositud – 3,6% kasvu SKP suhtes, jääb püsima. Kuna aga käesoleva aasta kasvuprognoosi tuli alandada, siis nominaalselt on SKP väiksem kui kevadel prognoositud.

3,6 protsendine kasvuootus tundub üsna julge, arvestades sellega, et Euroopa ja meie põhjanaabrite majanduste taastumine jõuab meieni viiteajaga. Pigem oleks oodanud, et kasvunumber jääb kuhugi 3,0 ja 3,6 protsendi vahele suunaga rohkem 3 protsendi lähedale. Kui aga majanduskasv hakkab kiirenema juba käesoleva aasta teises pooles, siis võib järgmise aasta areng kujuneda ka prognoositust positiivsemaks.

Maksutulud on aga tänavu laekunud ootuspäraselt ja väiksem majanduskasv ei ole laekumisi mõjutanud. Maksutulusid peaks tänavu laekuma üle 100 miljoni euro rohkem kui kevadel prognoositud. Ka järgmise aasta maksutulud on võrreldes kevadise prognoosiga suuremad. Hea maksulaekumine vähendab tuntavalt tänavust eelarve puudujääki, kui kevadise seisuga arvati selleks 0,5% SKP suhtes, siis tänase teadmisega väheneb see 0,2 protsendini.

Järgmiste aastate eelarvepositsioon tuleb aga nõrgem kui kevadel arvatud. Kui kevadel prognoositi järgmiseks aastaks 0,1 protsendist defitsiiti ja 2015. aastaks eelarvetasakaalu, siis nüüd on järgmise aasta oodatav defitsiit 0,6 protsenti ja 2015. aastal 0,8 protsenti. Tasakaalu saab eeldada aastal 2016.
Eurodes tähendab see järgmisel aastal 113 miljoni euro suurust defitsiiti ja 2015. aastal defitsiiti summas 166 miljonit eurot. Eelarvepositsiooni nõrgenemise põhjustajaks on põhiliselt keskvalitsuse maksutulude kasvu ületav kulude kasv ja mittemaksuliste tulude vähenemine. Nii tänavu kui ka järgmisel aastal on veel võimalik eelarvedefitsiiti katta varasematel aastatel kogutud reservidest, hiljem tuleb aga defitsiiti juba finantseerida laenu arvel ja 2015. aasta oodatav laenuvajadus võib ulatuda 172 miljoni euroni. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamiseks vajadust ei ole.

Eesti majandus kohanes peale üleilmset kriisi edukalt ja on jõudnud peaaegu kriisieelse tipptaseme lähedale. Tööga hõivatud inimeste arv kasvab. Viimaste aastate kasvtempo on paraku kahanenud allapoole potentsiaalset taset, eelmisel aastal vähem, tänavu aga juba tuntavalt. Käesoleva aasta esimese poole ühe protsendi lähedase kasvu asemel oleks majandusel potentsiaali kasvada aasta arvestuses 3-4 protsenti ja selline kasv tagaks ka stabiilse arengu.

Erinevalt lõunanaabritest on meie eeliseks lähedus ja tihedam seos Soome ja Rootsiga. Põhjapoolsemate naabrite majanduste kehvema seisu olukorras oleme aga ka rohkem haavatavad. Meie tugevuseks on ka seni tehtud eelarvepoliitilised valikud. Välishindajad OECD ja Euroopa komisjon on korduvalt kinnitanud meie valikute õigsust ja soovitanud sama kurssi jätkata.

Korras rahandus ja väike riigivõlg ei ole formaalsed näitajad. Euroopal on olemas hiljutine kogemus aastast 2008 kui suur osa euroala riike üritas majandust turgutada eelarvepoliitika lõdvendamise ja laenuraha majandusse süstimise teel. Tulemus ei täitnud eesmärki, riikide võlakoormus suurenes järsult ja hoogu sai vallandunud võlakriis, mis pole tänaseks lahenenud isegi Euroopa Keskpanga sekkumise tulemusel. Laenuraha majandusse süstimisega üritab majandust turgutada põhjanaaber Soome.

Laenuraha ei päästa majandust
Laen tuleb kokkulepitud tähtajaks tagasi maksta ja vahendid selleks peaks tulema laenuga turgutatud majanduse kasvust. Tegelik riikide kogemus on aga vastupidine – laenude tagasimaksed tehakse uute laenude arvel.

Euroopa statistikaameti andmetel maksavad euroala riigid olemasolevatelt laenudelt intressimakseid summas 3 protsenti SKPst ja see kulu kasvab. Võib arvata, et see summa on paljudel juhtudel isegi suurem kui riigid suudavad ergutusprogrammidega uut laenuraha majandusse süstida. Meie maksame intressideks 0,2 protsenti SKPst, mis tähendab, et saame eelarve kaudu avaliku sektori investeeringuteks suunata enam vahendeid intressikulu puudumise arvel. Käesoleva aasta riigieelarves on kavandatud avaliku sektori investeeringuid 920 miljonit eurot, millest vähem kui pool on välistoetused.

Suhtes sisemajanduse kogutoodangusse on meil avaliku sektori investeeringuid enam kui meist rikkamatel riikidel koos majandust turgutavate abipakettidega.

Abinõudest konkreetsemalt
Välistest teguritest mõjutatud ekspordile toetuva majanduse ergutamise meetmete loetelu on piiratud. Selleks et globaalses konkurentsis läbi lüüa ja kujundada visioon tulevikuks, tuleb määratleda meie tugevad küljed ja eeldused tuleviku kasvuks. Meie tugevusteks on eelpoolmainitud majanduse seotus Skandinaavia riikidega, kuulumine Euroopa tuumikusse, ettearvatav rahandus- ja eelarvepoliitika. Majanduse arengu seisukohalt on olulisel kohal samuti kvalifitseeritud personali olemasolu, ühendused teiste riikidega ja kapitali kättesaadavus.

Vaataks siinkohal ühte tegurit majanduse arenemiseks tingimuste loomisel. Ettevõtte asutamine ja pangakonto avamine on meil äärmiselt lihtne ja kiire, samuti on loodud võimalused suhelda riigiga ja esitada aruandeid elektrooniliselt ning lihtne juurdepääs interneti teel erinevatele registritele, mis annab selge eelise võrreldes teiste riikidega.

Kapitali hankimiseks valikuvõimalusi aga napib. Väärtpaberiturul kaubeldavate aktsiate loetelu on piiratud, konkreetsest valdkonnast, näiteks energeetikast huvituvad investorid sobivat aktsiat ei leiagi. Lihtsamate reeglitega alternatiivturu sisulisest käivitumisest ei ole mõtet rääkida, olukorras kus seal on noteeritud vaid üks Eestis registreeritud Suurbritannia kodanikule kuuluv ettevõte. Jaeinvestorite tarbeks puudub võlakirjaturg, riskikapitalifonde on üksikuid. Võrreldes kriisieelse ajaga on Tallinna börsi käive langenud kümme korda.

Krediidiasutustes seisab hoiustel 12 miljardit eurot. Investorid teenivad nendelt intressi, mis vaevalt katab ära inflatsiooni. Ajaleht Äripäev on välja arvutanud, et kui riik tõstaks oma laenukoormust kaks korda, saaksime majandusse investeerida umbes 2 miljardit eurot. Selle asemel, et raha väljastpoolt sisse laenata, võiks need paar miljardit tulla käibesse sobivate investeerimisvõimaluste olemasolul hoiustel passiivselt seisvatest vahenditest ja turgutada kapitalipuuduses ettevõtteid.

Pangad peaks praeguse olukorraga rahul olema, hoiused katavad 78 protsenti pankade rahastamiseks vajalikest vahenditest, raha hankimiseks finantsurgudelt pole suuri kulutusi vaja teha.
Alternatiivsete võimaluste puudumisel ongi meie ettevõtete põhiliseks lisakapitali hankimise allikaks pangalaen. Laenu aga saavad soodsamalt ettevõtted, millised on niigi tugevalt kapitaliseeritud, piisava rahavooga ja tagatistega. Alustavate ja lühikese ajalooga ettevõtete krediteerimisega pole pankadel mõtet riskida. Lähiajaloost on teada, et kriisile eelnenud aastatel kui majandus kasvas niigi üle potentsiaalse taseme, olid pankade laenupakkumised helded, eriti nendesse valdkondadesse kus majandus oli kõige enam ülekuumenenud. Kiratseva majanduse olukorras aga pangad karmistavad tingimusi ja valivad kliente hoolikamalt. Pangad saavad rahastamisel oma laenutoodetega domineerida põhjusel, et kohalik kapitaliturg on nõrk, majandust selline anomaalne olukord aga edenda ei aita.

Olukorras, kus ettevõtlusega alustamiseks ja tegevuse laiendamiseks omanike kapitalist ei piisa, peaks olema ka muid finantseerimise allikaid kui pangalaen. On veel ka eurotoetused, aga need ei saa olla tavapäraseks kapitali hankimise kohaks. Alternatiivse börsi sisuliseks käivitamiseks võiks näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus avada meetme, toetamaks ettevõtteid aktsiate noteerimisel, samuti oleks vajalik teavituskanali loomine ettevõtjate nõustamiseks.

Võlakirjaturu käivitamist saab alustada sellest kui riik oma enamusosalusega energeetikaettevõtete valdavalt Londoni börsile tehtud hiigelemissioonidest suunaks osa jaeinvestoritele kohalikule turule.
Ellu saab kutsuda hüpoteekvõlakirjad ja luua seaduses nende toimimiseks õiguslik regulatsioon. Hüpoteekvõlakirjad emiteeritakse eluasemelaenuportfelli tagatisel, mis annab täiendava võimaluse kaasata kapitali kohalikult turult.

Pensionifondide vahenditest on Eestisse investeeritud vähem kui kümnendik ja ka siin on põhjuseks sobilike instrumentide vähesus. Pensionifondide haldurid on suures osas Skandinaavia ettevõtted ja investeerimisotsused võidakse teha nende turgude kasuks, mille kohta on rohkem informatsiooni, ehk haldurite koduturgude kasuks.

Põhjalikumalt on nende küsimustega tegelenud MTÜ Finance Estonia kapitaliturgude töörühm. Töörühm on arvukatele uuringutele tuginedes leidnud kinnitust väitele, et finantsturgude areng ei ole mitte ainult korrelatsioonis majanduskasvuga, aga toetab majanduskavu pikemas perspektiivis.

Loodetavasti asuvad ka Riigikogu rahanduskomisjon ja majanduskomisjon nende teemadega põhjalikumalt tegelema. Seni on tõesti jäänud mulje, et põhiliseks aruteluteemaks on olemasolevate ja tulevikus loodavate väärtuste „õiglasem“ ümberjagamine. Aga räägime ka sellest kuidas väärtust juurde luua.

Olemasoleva Rahandusministeeriumi põhiprognoosi kohaselt peaks majandus käesoleval ajal kasvama 3% ja järgmisel aastal 3,6%. Tegelik olukord majanduses on aga varasemast prognoosist tuntavalt maha jäänud. Käesoleva aasta esimeses kvartalis aeglustus kasv järsult ja teises kvartalis jäi allapoole kõiki ootusi – täna avaldatud statistikaameti hinnangul kasvas majandus teises kvartalis aasta arvestuses vaid 1,3 protsenti. Eesti Pank korrigeeris juunis käesolevaks aastaks kasvuootusi 2%-le ja hindas järgmiste aastate kasvu 4%-le. Eesti Panga prognoos tugines eeldusele, et euroala majanduskasv muutub positiivseks juba käesoleval aastal, sellele faktilist kinnitust veel pole.

Kui ka kolmandas kvartalis kasvu kiirenemist ei toimu ja pigem tänase teadmisega seda eeldada ka ei saa, siis võibki käesoleva aasta kasvunumber jääda 1% ja 2% vahele, eeldusel, et neljandas kvartalis kasvuväljavaated paranevad.

Augusti lõpul või septembri algul avaldab Rahandusministeerium uue prognoosi. Selles on ilmselt analüütikud ühel meelel, et käesoleva aasta prognoosi tuleb allapoole korrigeerida, Eesti Panga juunis prognoositud 2% lähedale või pigem sellest madalamale. Suurem küsimus on aga, kas kevadel prognoositud 3,6%-ne kasvuootus järgmiseks aastaks jääb püsima või mitte. Kui jätta prognoos samaks, siis tuleks eeldada, et euroala pöördub tagasihoidlikule kasvule juba käesoleval aastal ja kasvuteele peaksid järgmisel aastal jõudma ka lähinaabrite Soome ja Rootsi majandused. Seda teadmist täna veel ei ole.

Seega võib pigem oodata ka järgmise aasta kasvuprognoosi alandamist.
Esiteks, põhiliste ekspordipartnerite Soome ja Rootsi majanduskeskkonna nõrgenemise mõju jõuab meieni ajalise viitega, euroala kasvule pöördumine on seni arvatust enam aeganõudvam ja meie varasemad prognoosid arvestasid sellega, et juba teises kvartalis meie majanduskasv kiireneb. Täna avaldatud numbrid aga kasvu kiirenemist ei näita.

Kuna majanduskeskkonna arengud ei vasta varasematele ootustele, siis teeb see ka uue prognoosi koostamise keerulisemaks.

Uus prognoos on aluseks järgmise aasta riigieelarvele ja kuna vastavalt kehtivale seadusele tuleb eelarvekava Riigikogule esitada septembri lõpuks, siis eelarve sisulisteks aruteludeks jääv aeg on piiratud. Arvestades meie eelarve koostamise praktikat, kus põhilises osas valmistab eelarvekava ette valitsus ja Riigikogu oma hilisemas menetluses muudab eelarvekava piiratud ulatuses, siis prognoosi hilinemine survestab tavapäraselt juba niigi pingelist eelarveprotsessi.

Eelmisel nädalal jooksis meediast läbi kapitaliturgude elavdamise teema. Selleks, et teemat veidi edasi arendada tuleks vaadata, mida on tehtud ja mida on selles vallas plaanis teha.

Valitsusliidu programmis on olemas lausa eraldi punkt, mis lubab lihtsustada reegleid, et sisuliselt käivituks börs alternatiivse heade äriideede rahastamise allikana ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Suure üllatusega avastasin, et programmi täitmise ülevaates on märgitud, et see punkt on täidetud! Ometi ei meenu, et näiteks Riigikogu rahanduskomisjon oleks seda teemat sisuliselt arutanud.

Võib arvata, et täidetuks on arvatud punkt põhjuselt, et NASDAQ OMX Group poolt hallatav Balti väärtpaberiturg on juba 2007. aastal liitunud põhjamaade alternatiivturuga First North ja võimalus selles keskkonnas aktsiate noteerimiseks on Eesti ettevõtetel ka olemas. Seal kaubeldakse arvukate põhibörsil mittenoteeritud skandinaavia ettevõtete aktsiatega, aga Eesti ettevõtteid sealt ei leia.

Nüüd lõpuks tuli uudis selle kohta, et sellel nädalal noteeritakse seal Eesti registris olev ettevõte Telescan AS. Ettevõtte aktsiatega hakatakse kauplema reedel ning diagnostikakabinettidega tegeleva 25 000 eurose kapitaliga ettevõtte omanik on Suurbritannia kodanik.

Alternatiivbörs võiks olla arvestatavaks kapitali kaasamise kohaks alustavatele või tegevust laiendavatele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, eriti arvestades sellega, et Eestis on põhiliseks lisakapitali hankimise allikaks pangalaen. Samas pangad eelistavad laenu anda pikema ajalooga ja tugevate tagatistega stabiilsetele ettevõtetele. Omanike enda kapitalist aga ei pruugi alati piisata, et ettevõtet luua või tegevust laiendada.

Miks siis ikkagi Eesti ettevõtted ei ole alternatiivbörsi võimalusi kasutanud?

Põhjuseks võib olla lihtsalt teadmatus sellise võimaluse olemasolust, aga kindlasti ka noteerimisega kaasnevad külaltki suured kulud ja hilisem täiendav aruandlus. Sellepärast peaks rahandusministeerium selle asemel, et lugeda see koalitsioonileppe punkt täidetuks, hoopis pakkuma ideid ja lahendusi kuidas tõesti sisuliselt see võimalus käivitada.

Esiteks võiks näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses luua eraldi meetme toetamaks ettevõtteid aktsiate noteerimiseks alternatiivbörsil. Selleks võiks sihtasutus näiteks osaliselt toetada noteerimisega seotud kulude, näiteks börsitasude katmist.

Teiseks peaks rahandusministeerium looma mingisuguse teavituskanali, kus ettevõtjad saavad nõu ja teavet aktsiate noteerimiseks alternatiivbörsil.

Kolmandaks tuleks välja selgitada põhjused, miks meie ettevõtted alternatiivbörsi võimalusi seni kasutanud ei ole ja mida võimalike probleemide lahendamiseks teha, arvestades, et põhjamaades on alternatiivbörs üsna levinud kapitali kaasamise koht.

Valitsuse pädevusse ilmselt ei kuulu First North reeglite kujundamine, aga tasuks kindlasti ka üle vaadata kas oleks kuidagi võimalik meie ettevõtetele alternatiivbörsi osalemise nõudeid lihtsustada.

Eelnevast tulenevalt ei saa alternatiivbörsi sisulise käivitamise lubadust kindlasti lugeda täidetuks, sisuline töö võiks alles alata.

Siinkohal peaks ära tooma mõned tegevused, millega rahandusministeerium teadaolevalt tegeleb ja mis peaksid ehk eelnõude kujul millalgi tulema ka Riigikokku.

Teadolevalt on plaanis investeerimisfondide seaduses luua nn kinniste investeerimisfondide asutamise võimalus. See võimaldab teatud tingimustel selliste fondide loomise ja nendesse investeerimise reegleid lihtsustada.
Teiseks on plaanis luua võimalus eluasemelaenude ümberkujundamiseks väärtpaberiteks, ehk seadustada pandikirjad. Kapitalituru elavdamise ühe meetmena võiks lubada ka pensionifondidel investeerida sellistesse pandikirjadesse.
Kolmandaks on kavas laiendada võimalusi pensionifondidel investeerimiseks erinevatesse finantsinstrumentidesse.

Kapitaliturgude aktiveerimise meetmete loetelu siinkohal ei ole kindlasti lõplik, tuntavaks elavdamiseks on vaja tervet meetmete paketti. Samas on äärmiselt tähtis, et eelkõige eelpool toodud meetmetega jõuliselt tegeletaks.