Aktsiisiseaduse menetlemine Riigikogu rahanduskomisjonis võttis sellel nädalal ootamatu pöörde. Valitsuse esitatud eelnõus oli kavandatud alkoholiaktsiisi tõus 2015 aastal 15% ja alates 2016 aastast järgmisel kolmel aastal 10%. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel võttis aga sotsiaaldemokraadist komisjoni esimees päevakorda Isamaa ja Res Publica Liidu muudatusettepaneku õlleaktsiisi täiendavaks tõstmiseks, vormistas selle rahanduskomisjoni ettepanekuks ning hääletas oma fraktsiooniliikmete ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluvate saadikute toel selle seadusesse viimise poolt.

Muudatusettepanekut on põhjendatud sellega, et kui lõpphinnale avaldab kavandatav võrdne aktsiisitõus vähem mõju lahjemate alkohoolsete jookide puhul, siis soodustab see eelkõige noorte seas just lahjade alkohoolsete jookide ostmist. Samas muudatusettepanek puudutab ainult õlleaktsiisi, jättes muutmata veini, kääritatud jookide ja vahetoodete aktsiisi. Nende määrade alla kuuluvad siidrid, veinid ja vahuveinid ja muud igasugused niinimetatud värvilised lahjemad alkohoolsed joogid. Seega noorte alkoholi kättesaadavuse argument kaotab selle muudatusettepaneku kontekstis loogika ja mõtte.

Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni mõne aasta tagustel andmetel on Eesti tõusnud Euroopa Liidus esimesele kohale kange alkoholi osakaalu poolest kogu alkoholi tarbimises. Seega rahanduskomisjoni poolt võetud suunamuutus alkoholiaktsiisi poliitikas suunaks veelgi enam tarbijaid kangema alkoholi tarbimise suunas.

Seni meil kehtiva õlle ja viina aktsiisimäärade 2,6 kordne erinevus jääb maha Euroopa Liidu keskmisest 3,05 kordsest erinevusest. Muudatusettepanek vähendaks selle 2018 aastaks 2,2 kordseks, mis oleks eemaldumine Euroopa Liidu keskmisest tavast. Võrdluseks Lätis on see suhtarv 4,31 ja Leedus 5,19. Euroopa Liidu keskmisest on määr madalam Soomes. Aga me peame arvestama sellega, et suurenev vahe Läti ja Eesti aktsiisides tekitab piirikaubanduse Eesti ja Läti piiril ning maksutulu jääb Lätti. Teadaolevalt on juba praegu Eesti ja Läti õlleaktsiisi vahe tuntav ja lõpphinnad seal soodsamad.

Eelnevat arvesse võttes ei saanud rahanduskomisjoni Reformierakonna fraktsiooni liikmed kuidagi toetada seda rahanduskomisjoni muudatusettepanekut. Eelnõu läheb teisele lugemisel ja loodetavasti ka lõpphääletusele järgmisel nädalal ning hääletus suures saalis näitab kas muudatusettepanek läheb seadusesse sisse või mitte.

Nelja aasta pärast võiks miinimumpalk Eestis praeguse 355 euro asemel olla 1000 eurot, leiab Indrek Neivelt. Tema sõnum ettevõtjatele on, et tööprotsessid tuleb korda teha, juurida välja ebaefektiivsus, siis saab maksta rohkem palka ja elavnema hakkab ka siseturg. Kõrvalseisjana on muidugi mugav ettevõtjale näpuga näidata ja öelda kuidas kõik tuleks teistmoodi teha.

Arvan, et iga ettevõtja oleks rõõmus kui oleks võimalik mitte ainult töötajate  miinimumpalk, aga ka keskmine palk nelja aastaga kolmekordistada. Kindlasti on Eestis olemas edukaid ettevõtteid, kus miinimumpalk on juba täna 1000 eurot. Majanduslehe Äripäev koostatud parimate palgamaksjate edetabelis on 2000 Eesti suurima palgakuluga ettevõtte edetabeli tipus 50 firmat, kus keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal üle 3000 euro. Aga paraku ei ole need edulood kogu Eestis majandus.

Palgasaajatel on praegu paremad ajad selle tõttu, et eelmisel aastal toimunud kiire palgakasv on jätkunud ka tänavu, samal ajal oli tarbijahinna indeksi kasv maikuus aasta arvestuses vaid 0,1 protsenti, mis tähendab reaalpalga kasvu ja palgasaajate olukorra paranemist. Keskmist palka on kergitanud tööjõu nappus ning majanduses tervikuna ületab palgatulu kasv kasumite kasvu. Tööjõu tootlikkus, mis viimastel aastatel kasvas, eelmisel aastal enam ei suurenenud, mis tähendab, et palgakasv juba mõnda aega ületab tootlikkuse kasvu.

Juuni algul Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhistes soovitustes me ei leia soovitust tõsta ennaktempos miinimumpalka. Riigipõhiste soovituste  pikemas kommenteeritud töödokumendis on öeldud, et hoopis tulumaksuvaba miinimumi kavandatust veelgi suurem tõus võiks osutuda mitu korda kulutõhusamaks kui muud meetmed. Miinimumpalga tõusu kohta on öeldud, et kavandatav 10 protsendine tõus ajavahemikul 2013-2015 aitab küll suurendada madalapalgaliste tööstiimulit, aga samas suurendab see tööjõukulusid, kiirendab juba niigi kiiret palgakasvu ja mõjutab tööjõu nõudlust.

Üks madalama palgaga valdkondi on Eestis olnud majutus ja toitlustus. Keskmine palk oli sellel tegevusalal 2012. aastal 557 eurot ja kasvas varasema aastaga võrreldes 7%. Isegi kui igal järgmisel aastal kasvaks sellel alal palk 10 protsenti, ei jõuks ka keskmine palk kuidagi 2018. aastaks 1000 euroni. Seega 1000 euro suuruse  miinimumpalga saavutamine eeldaks keskmise palga kolmekordistumist nelja aastaga.

Kuna tegemist on tööjõumahuka valdkonnaga, peab see kulu jõudma ka hindadesse, aga siin oleme konkurentsis lähiriikide hotellide ja restoranide hinnatasemetega. Miks peaks turist tulema Talllinna, kui Riias on hotellitubade hinnad poole odavamad?

Turismi valdkonnast toodud näide on sobiv seetõttu, et võime küsida, kas miks Eestis on hotellitöötajate töö tootlikkus kordades madalam kui näiteks Soomes, kus selles valdkonnas on seal hoopis kõrgemad palgad kui meil? Pigem võib öelda, et meie tippkokkade, kelnerite, sommeljeede või vastuvõtuadministraatorite töö ja oskused ei ole kehvemad kui Soomes.

Põhjus, miks Helsingi hotellipidajad saavad numbritoa eest küsida suuremat hinda ei tulene tingimata nende töö suuremast efektiivsusest. Tallinnas on nädalavahetustel hotellide täituvus kõrge, nädala sees on aga hotellid pooltühjad. Helsingis on vastupidi, nädala sees võib täituvus olla kõrgem kui nädalavahetusel. Põhjuseks on asjaolu, et Helsingis on majutatute seas suurema osakaaluga ärikliendid, meil aga puhkajad. Ka meie hotellipidajad sooviksid teenindada ärikliente, küsida kõrgemat hinda ja saavutada hotellide ühtlasemat täituvust.

Aga väga raske on siia saada äriklienti kui lennuühendused suuremate Euroopa või ülejäänud maailma pealinnadega on hõredad. Kui Helsingisse saab konverentsile tulla ühe otselennuga, aga Tallinna jõudmiseks tuleb kuskil lennujaamas ümber istuda, siis valib konverentsikorraldaja ürituse kohaks Helsingi, mitte Tallinna.

Seda tausta teades oleks silmakirjalik öelda meie turismiettevõtjatele, et korraldage töö ümber, tõstke efektiivsust, müüge suurema lisaväärtusega tooteid ja teenuseid ning makske töötajatele suuremat palka. Tööjõumahukas valdkonnas palkade ennaktempus mitmekordistamine tähendaks kiiresti konkurentsist väljajäämist. Turism on aga oluline osa meie majandusest, pealegi on sellest suurem osa teenuse eksport. Eelmisel aastal oli Eesti tulu välisturismist 1,35 miljardit eurot.

Euroopa jõukuse kasvulavaks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Toetades väikeste ja keskmiste suurusega ning eksportivate ettevõte arengut, parandades rahastamisele ligipääsu, lihtsustades regulatsioone ja hõlbustades nende ligipääsu rahastamisele, luuakse juurde uusi töökohti ja antakse võimalusi noortele ettevõtjatele.

Väikeste ja keskmiste ettevõtete arengu toetamine on aga eelkõige just selline valdkond, kus Euroopa Liidu liikmesriigid ise saavad põhilise töö ära teha. Vaadates näiteks Eesti kapitaliturgu ja ettevõtete võimalusi rahastamisele ligipääsemisel, siis ühest küljest on meie tugevus see, et siin domineerivad tugevad ja hästi kapitaliseeritud Skandinaavia pangad. Meie nõrkus on aga, et Eesti finantsturg on ülimalt panganduskeskne ja peale panga pakutavate finantseerimisallikate tõsiseltvõetavaid alternatiive napib.

Finantsinspektsioon tutvustas hiljuti oma uut aastaraamatut, mis annab tervikliku ülevaate meie finantsturust. Sellest nähtub, et panganduskesksus süveneb ja alternatiive juurde ei tule. Üks juhtiv majandusleht kirjutas oma juhtkirjas, et Tallinna börs vajab hädasti turgutussüsti. Väärtpaberivahendajad kurdavad, et investorite huvi Tallinna börsi vastu aina kahaneb ja juba olevat nii, et meie börsil polegi varsti millegagi kaubelda.

Alternatiivbörsi käivitamisest on räägitud aastaid, väärtpaberituru korraldaja NASDAQ OMX poolt on loodud keskkond alternatiivturul kauplemiseks, ainuke probleem on, et seal puuduvad noteeritud ettevõtted. Paar aastat tagasi noteeriti seal üks ettevõte, aga kuna turgu pole, siis pole nende osakutega ka tehinguid tehtud. Turu käivitamisest võiks alustada kasvõi sellest, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldaks teavitamist ja laiendaks meetmed noteerimisega seotud asjaajamise korraldamiseks või kulude kaasfinantseerimiseks.

Üllatav oli hiljuti avaldatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uuring, millest selgus, et ettevõtjatel endil on vähene valmisolek väljastpoolt omakapitali kaasata. Samas just kapitalipuudus takistab uue tehnoloogia, sisseseade ja litsentside soetamist. Need investeeringud aga võimaldavad ettevõtetel edasi liikuda väärtusahelas, pakkuda kõrgema lisaväärtusega toodangut ja suurendada tootlikkust. Riik saaks ka omalt poolt pakkuda täiendavaid stiimuleid, et soodustada turul seni puudulikku pakkumist, näiteks suurendades pensionifondide rolli omakapitaliinvesteeringute turul.

Finantsinspektsiooni aastaaruande andmetel on meie investeerimisfondide turul on registreeritud 70 investeerimisfondi, aga ainult 2 neist on riskikapitalifondid. Domineerivad kohustuslikud pensionifondid ja aktsiafondid ja ka need investeerivad pigem Eestist väljapoole. Näiteks aktsiafondide investeeringud Eestis registreeritud instrumentidesse moodustasid eelmisel aastal vaid 7% aktsiafondide portfellist ja sellest omakorda 4% oli pangakontodel hoitav raha. Otsesed investeeringud Eestis registreeritud väärtpaberitesse moodustasid eelmise aasta lõpu seisuga vaid 1,4 % meie aktsiafondide investeeringuportfellist.

Investeerimisfondide maht eelmise aasta lõpu seisuga oli kaks ja pool korda väiksem kui oli nende maht 2007 aastal. Niigi hõredale väärtpaberiturule ei lisandunud eelmisel aastal ühtki uut ettevõtet ja üle poole tehingutest annavad tehingud kahe domineeriva ettevõtte aktsiaga. Võlakirjaturul pole jaeinvestoritele sobivaid instrumente, ka seni väikese osakaaluga võlakirjafondide varade maht vähenes eelmisel aastal 10%. Riigi enamusosalusega suurettevõtted eelistavad oma võlakirjaemissioone korraldada Londoni börsil.

Majandus ei saagi areneda kui pole toimivat kapitaliturgu. Euroopa Liidu aluspõhimõte kapitali vabast liikumisest meid palju ei eita, kui me ise ei loo keskkonda oma kapitalituru arenguks.

Euroopa Komisjoni algatatud diskussioon käibemaksu tulevikust on üks teemasid, millega peab edasi tegelema ka 25. mail valitav Euroopa Parlamendi uus koosseis. Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi loomisest on möödunud rohkem kui 45 aastat ja see vajab põhjalikku kaasajastamist. Olemasolev käibemaksusüsteem ei ole vastavuses kaasaegse tehnoloogia- ja teenustepõhise majandusega ning on maha jäänud ka kolmandate riikide maksusüsteemide arengust ega vasta digitaalse turu arengutele.

Euroopa Liidu  liikmesriikidel on suuri probleeme piiriüleste käibemaksupettuste ja niinimetatud  karusellpettuste tõkestamisega ning suured riskid on teatud kaubagruppide käivete maksustamisega. Jätkuvalt on teemaks, et käibemaksusüsteem peaks olema ettevõtjasõbralikum ja majanduskasvu soodustavam.

Euroopa komisjon on välja töötanud neli võimalikku mudelit käibemaksu kogumise parandamiseks ja lihtsustamiseks uute tehnoloogiate abil. Lisaks nendele on OECD välja töötanud spetsiaalse elektroonilise andmete edastamise formaadi (SAF-T formaat) käibemaksu monitooringu andmebaasi pidamiseks.

Riigikogus vastu võetud 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist sätestav käibemaksuseaduse muudatus ei põhine üks üheselt nendel mudelitel ega tugine veel ka OECD andmeedastuse formaadile. Põhiline erinevus on selles, et Euroopa Komisjoni pakutud mudelis salvestatakse arve  andmed raamatupidamises samal ajal kui arve luuakse, meil aga esitab maksumaksja andmed käibedeklaratsiooni lisana. Ehk selle asemel, et salvestada arve andmed ühekordselt,  deklareerivad maksukohustuslased sama arve andmed eraldi nii ostja kui müüja oma deklaratsiooni lisana. Müüja müügiarve on samal ajal ka ostja ostuarve, aga deklareeritakse eraldi nii ostja kui ka müüja käibedeklaratsiooni lisas.

Sisuline aspekt siinkohal on aga, et arvete andmete salvestamine peale nende genereerimist raamatupidamises otse käibemaksu andmebaasi võimaldaks luua eeltäidetud käibedeklaratsioonid. Müüja väljastatud arve andmed, mis lähevad müüja käibedeklaratsiooni, oleksid samas ka ostja ostuarve andmed ostja käibedeklaratsioonis. Maksumaksjal jääb vaid kohustus maksuhalduri poolt koostatud eeltäidetud deklaratsiooni andmed üle kontrollida ja vajadusel täiendada, täpsustada ning deklaratsioon kinnitada. See tähendab, et oleks võimalik luua samasugune eeltäidetud deklaratsioonide rakendus nagu meil on olemas üksikisiku tulude deklareerimisel. Maksuhaldur omakorda saaks samast andmebaasist kätte arvete andmed, mis on vajalikud käibemaksu kontrollimiseks.

Eeltäidetud deklaratsioonide puhul saaksid ettevõtjad eelise ja halduskoormuse vähenemise. Pealegi arvete andmete online edastamisel otse raamatupidamisest kiireneb andmete jõudmine andmebaasi kuni pooleteise kuu võrra. Deklaratsioonide lisad esitatakse ajalise nihkega, ehk maksustamisperioodile järgneva kuu 20-ndaks kuupäevaks.

1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist sätestava käibemaksuseaduse menetlemisel olid eeltäidetud deklaratsioonid teemaks ja see võiks olla järgmine etapp käibemaksusüsteemi edasiarendamisel. Riigikogu liigeTõnis Palts on aga hakanud külvama paanikat ja seadnud kahtluse alla käibedeklaratsioonide andmebaasi turvalisuse. Täiesti kohatu on paralleeli tõmbamine 10 aasta taguste sündmustega kui toonane minister Palts maksuametiga vägikaigast vedas. Esmaspäeval ajalehes Äripäev ilmunud artiklis kõlanud Paltsi väide, et maksuameti töötajad kuritarvitasid süstemaatiliselt andmebaaside andmeid on paljasõnaline ja tõendamata. Toonane ministri näpunäidete järgi kokku klopsitud hõre tõendusmaterjal kukkus kokku edasises kohtumenetluses. Sellepärast tunnistas halduskohus ministri käskkirja maksuameti peadirektori ametist vabastamiseks täielikult seadusevastaseks. Ka ühtki ametnikku ei võetud toona maksuameti peadirektori suhtes läbiviidud menetlusega vastutusele seoses andmebaaside väärkasutamisega. Kohtuotsus jõustus 2004 aasta jaanuaris.

Maksu- ja Tolliameti andmebaasid on kaitstud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmetega. Kõik andmebaaside kasutamised on logitud, mis tähendab, et igal ajal on võimalik välja selgitada, kes millal ja missuguseid andmeid käsitles. Ametnikud ei saa korraga kasutada kogu andmebaasi, vaid kasutamise õigused on piiratud konkreetse tööülesande ulatusega. Maksu- ja Tolliameti andmebaasid on sama hästi kaitstud ja turvatud nii nagu muud Eestis riigi andmebaasid ja registrid. Eesti riiki on põhjust usaldada.

Seoses USA poolsete sanktsioonidega Vene panga Rossija vastu blokeerisid  Visa ja Mastercard märtsikuus korraks selle panga ja tema tütarpankade klientide maksete töötlemise. Reaktsioonina sellele sammule teatas Venemaa president kavast luua oma sõltumatu üleriigiline kaardimaksesüsteem.

Selle nädala esmaspäeval tuligi välja seadus, millega luuakse Venemaa Rahvuslik Arveldussüsteem.  See samm võib lõpetada globaalselt sisuliselt monopoolset seisundit omava Visa ja Mastercard´i domineeriva positsiooni Venemaa turul. Siinkohal on aga täiesti arusaamatu, kuidas siseriiklik maksesüsteem hakkab haakuma ülejäänud maailma maksesüsteemidega.

Kas Visa ja Mastercard lahkuvad Venemaa turult?

Vastuvõetud seadus on finantsmaailmas pretsedenditu – välismaised globaalsed maksesüsteemid peavad deponeerima Venemaa keskpangas summa, mis võrdub antud maksesüsteemi kogu Venemaa turu kahe päeva maksete käibega. Visa näitel ületab see summa nende Vene turu aastakasumit mitmekordselt, muutes sellega küsitavaks nende tegevuse jätkumise Venemaa turul. Lisaks kohustuslikule deposiidile kehtestatakse ka trahv juhuks kui maksesüsteem ühepoolselt katkestab teenuste osutamise, ehk nii nagu märtsis Rossija pangaga juhtus. Trahvi suurus on 10% deposiidist iga päeva eest mil maksed ei toimu. 2016 aasta juulist peavad Visa ja Master looma Venemaa sisesed arvelduskeskused.

Juhul kui Visa ja Mastercard peaksid Venemaa turult lahkuma, mõjutaks see kliente ulatuslikult, sest löögi alla satub 217 miljonit kaarti, mida on rohkem kui Venemaal elanikke.  Ilmselt hõlmab see number ka Vene pankadega lepingulises suhtes olevaid välisriikide pankade kliente. Ülemaailmsete maksesüsteemide eemaletõrjumine on aga ettearvamatu mõjuga. Ilmselt üritavad USA krediidihiiud kuidagi Vene võimudega kokku leppida ja mingeid lahendusi leida. Aga igal juhul muutub nende tegevus Vene turul keeruliseks ja kindlasti mõjutab see kliendile ülekanduvaid teenustasusid, ehk tõstab neid tuntavalt.

Vastuvõetud seadus kindlustab küll makseteenuste katkestuste vastu sanktsioonide alla sattuvad Vene pangad, aga tekitab uut ja ettearvamata ulatusega ebakindlust Venemaa turu suhtes.

Euroopa Keskpank ongi juba teada andnud, et raha väljavool Venemaalt on neli korda suurem sellest numbrist, millest Venemaa võimud on ametlikult teatanud. Venemaa on pidanud loobuma ka laenuraha kaasamisest võlakirjaturgudelt, peale seda kui ebasoodsate tingimuste tõttu on tänavu juba ära jäänud seitse võlakirjaemissiooni.

Poliitikas esineb vahel avalikkuse eksitamist. Nii lubati meile viimaste kohalike valimiste eel, et Tallinna tuleb munitsipaalpood, mis lööb toiduainete hinnad alla ja hakkab konkurentsi pakkuma suurtele kaubanduskettidele. Poole aastaga jõudis asi niikaugele, et õnnestus välja kuulutada riigihange sellise poe operaatori leidmiseks. Paraku Tallinna munitsipaalpoe hankele ühtki pakkumist ei tulnud. Seda isegi olukorras, kus tegemist oli kordushankega ja hanketingimustes nõutud hindadega võrreldes võis osa kaubaartikleid odavamalt saada olemasolevast Maxima poeketist. Globaalselt toimiva majanduse ja turureeglite vastu võitlev linnavalitsus tegi valearvestuse. Loodetavasti suudetakse maikuuks avada paar letti Lasnamäe turul, kus ilma käibemaksuta kaubeldes õnnestub kunagi ehk midagi taskupärasemat hankida.

Tallinna Volikogu otsuse eelnõu seletuskiri aga, mis käsitleb Tallinna ühistupanga asutamist, on  oma sisult juba silmatorkavalt erakordsem avalikkuse eksitamine. Volikogu otsusega asutatakse Ühistupanga Asutamise Sihtasutus, mille eesmärgiks on valmistada ette ja viia ellu ühistupanga asutamine. Ühistupanga missioon on murda välismaiste pankade ülemvõim ja hakata pakkuma kõige soodsamat pangateenust. Suurima turuosa saavutamist eesmärgistav ja  kasumit mittetaotlev pank jätaks kogu pangandustegevusest tuleneva kasumi Eesti riigi ja elanike hüvanguks.

Isegi kui jõutakse asutamiseni ja leitakse 50 asutajat ning 5 miljonit eurot miinimumkapitali, jääb loodav monstrum marginaalseks tegijaks pangandusturul. Maksimum, mida ehk saavutatakse, on mõne üksiku KOV-i ja nendele kuuluva äriühingu, mõne eraisiku, korteriühistu ja linnavalitsuse tellimustele tugineva äriühingu kaasamine. Loodava monstrumi turuosa jääb parimal juhul suurusjärgus võrreldavaks praeguste hoiu- laenuühistute turuosaga. Turul domineerivate pankade poolt pakutavate teenustega võrreldavate teenuste valiku pakkumine on ebareaalne ja loodav ühistu ei suuda iialgi pakkuda ratsionaalset ja majanduslikult põhjendatud argumenti selleks, et praeguste pankade olemasolevad kliendid hakkaksid neile üle tulema.

Meie pangandusturul domineerivatele tugevatele ja kõrge usaldusega Skandinaavia pankadele on väga keeruline arvestatavat konkurentsi pakkuda. Ei ole kindel, kas ühistupanga loojad saavad aru mida tähendab kaasaegse funktsionaalsusega internetipanganduse teenuste arendamine, ärikeskkonnas usaldusväärsuse saavutamine ning kapitali- ja likviidsusnõuete täitmine. Odavaima pangateenuse lubajad peavad samuti arvestama, et sularaha käitlemine ja panga harukontorite ülevalpidamine on väga kulukas ning et kõrgete hoiuseintresside maksmiseks hoiustajatele on vaja väljaantavatelt laenudelt teenida kõrgemaid marginaale kui seda suudavad tugevad Skandinaavia finantsgrupid.

Ainuke ratsionaalne põhjus  mingisuguseks algatuseks finantsvaldkonnas võiks olla ehk sotsiaalse suunitlusega väikelaenude pakkumine, selleks et natukenegi võtta ära turgu röövellike tingimustega kauplevatelt  kiirlaenufirmadelt. Aga selleks ei ole vaja mitte panka luua, vaid  piisab linnavalitsuse sotsiaalosakonnast või äärmisel juhul linnavalitsuse juurde loodavast sihtotstarbega fondist.

IRL on opositsiooni sattudes hakanud muretsema riigi rahanduse käekäigu pärast ja väitnud, et  majandusprognoosid on nii hullud, et viivad peagi riigi reservide kallale. Vastuseks nendele muredele tuleb kõigepealt selgitada, millest lähtutakse majandusprognooside koostamisel. Prognoosi koostamise seisuga saab arvesse võtta neid teadmisi majandusarengutest, millised on prognoosi koostajatele teada ja mis põhinevad faktilistel andmetel. Ukraina sündmuste mõju Venemaa majandusele ja sealtkaudu meie ja meie kaubanduspartnerite majandustele on kahtlemata olemas. Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele on prognoosis ka arvestatud, sest tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga  ja meie ekspordis 10 protsendilist osakaalu omava riigiga. Millises suunas kriis võiks eskaleeruda, seda me täna ei tea ja prognoosi põhistsenaarium ei saa kajastada kõikvõimalikke ja teadmata globaalseid riske. Küll on nendega arvestatud prognoosile lisatud riskistsenaariumis.

Teiseks, majandusprognoos ei ole eelarve tegevuskava ehk eelarvestrateegia. Eelarve eesmärgid koostatakse peale prognoosi avalikustamist. Struktuurse ülejäägi eesmärgi saavutamine on oluline ja vajalik ning jääb kehtima ka uue koalitsiooni poolt koostatavas eelarvestrateegias. Täpselt samuti ka reservide kasvatamise eesmärk. 0,2 protsendise struktuurse tasakaalu saavutamine ja selle fikseerimine 2015 aasta eelarveeesmärkides on uue eelarvestrateegia koostajate lähtepunkt. Seega ei pea paika väide, et struktuursest ülejäägist ei räägi enam keegi.

Ja kolmandaks, kui kurdetakse, et varasema koalitsiooni eesmärk oli jõuda 2016. aastaks 1 protsendisesse struktuursesse ülejääki, aga nüüd on see eesmärk kadunud, siis ka see ei pea paika, sest eelarvestrateegias 0,2 protsendise ülejäägi saavutamine 2015 aastal on vajalik samm selle eesmärgi suunas. Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et eelmise koalitsiooni poolt varem sõnastatud eesmärkides oli  2012-1015 eelarvestrateegias ettenähtud 1,1 protsendine struktuurne ülejääk juba aastal 2015 ja 2013 aastast nominaalne ülejääk, et oleks võimalik alustada reservide taastamisega. Ei tule meelde, et IRL, kelle juhtida oli Riigikogu rahanduskomisjon, oleks varem selle eesmärgi edasilükkamisest suuremat probleemi teinud. Reservide kogumise vajadus tuli meelde alles opositsioonipingil.

Majanduskasvu taastumise väljavaadete suhtes on senised prognoosid on olnud erineval seisukohal. Kui näiteks Ernst & Young pakkus märtsis avaldatud prognoosis tänavuseks majanduskasvuks 2,5 protsenti, siis nädal hilisem SEB prognoos tuli välja vaid 0,5 protsendise kasvuootusega. Veebruari lõpus Ukraina kriisi paisumise ajal valminud Euroopa Komisjoni talvine vaheprognoos pakub Eestile järgmiseks aastaks 2,3 protsendi suurust SKP kasvu. Seega esimene küsimus on kas taastumine algab juba käesoleval aastal või lükkub järgmisesse aastasse. Kasvu taastumise ootused tuginevad põhiliselt välisnõudluse paranemisele, aga põhjust selliseks eelduseks napib. Meie lähinaabritest on suuremad kasvuväljavaated Rootsi majandusel.

Euroopast positiivne mõju

Euroopa Liidus algas aeglane majanduse elavnemine eelmisel aastal ja SKP kasv peaks tänavu suurenema 1,5 protsendini. Kasvu eelduseks on usalduse taastumine tulenevalt edusammudest võlakriisi ületamisel. Usalduse taastumist toetavad ka EL tasandil kokkulepitud poliitikameetmed. Ka lõunapoolsete riskiriikide olukord paraneb, Kreeka majandus on pöördunud kasvule peale kuus aastat kestnud langust ja positiivses suunas liigub ka Portugali majandus. Euroopa Liidu riikide majandusekasvu kiirenemist on soodustanud ka varasemate kärbete mõju taandumine. Kasv on aga habras ja riskid olemas. Väga madalale on langenud inflatsioon ja deflatsioon on ohustamas majanduskasvu.

Venemaa riskide mõju raske hinnata

Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele tuleb hinnata oluliseks. Tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga  ja meie ekspordis 10 protsendilist osakaalu omava riigiga.

Maailmapanga märtsikuu lõpu majandusülevaates vaatles pank kaht võimalikku arengustsenaariumit. Madalama riskiga stsenaariumi järgi oleks Venemaa käesoleva aasta majanduskasv 1 protsent, kõrgema riskiga stsenaariumi järgi aga majanduslangus 1,8 protsenti. Venemaa keskpank on oma prognoosis hinnanud käesoleva aasta kasvuks, mis on suuresti sõltuvuses kapitali väljavoolu mahust,  0,6-1,8 protsenti.  Majanduskasvule annab tagasilöögi ka investeeringute vähenemine ja jätkuva ebakindluse tõttu ei ole investeeringute taastumist lähiaastatel loota. Rubla nõrgenemise tõttu võib tagasilöögi saada ka sisenõudlus, mis seni on püsinud stabiilsena. Tulenevalt Venemaa kõrgest  osakaalust meie ekspordis oleks riskistsenaariumi puhul mõju meie välisnõudlusele ja sellest tulenevalt ka majanduskasvule märkimisväärne.

Tuntava mõjuga on ka nn teise ringi efekt, ehk ka Soome ja Läti välisnõudluse vähenemine. Soome ja Läti, kui meile oluliste eksporditurgude  areng on samuti suurel määral mõjutatud Venemaast. Soomele on Venemaa tähtsuselt kolmas ekspordipartner. Kannatab meie eksport Soome ja ekspordi märkimisväärne kahanemine suurendaks omakorda tööpuudust ja aeglustaks investeeringuid.

Mõju riigieelarvele

Käesoleva aasta riigieelarve on koostatud 3,6 protsendise majanduskasvu eeldusel. Aasta esimeste kuude maksulaekumised on aga kahanenud kasvu olukorras olnud igati ootuspärased. Head tulu- ja sotsiaalmaksu laekumist saab põhjendada kõrge tööhõive ja palgakasvu jätkumisega. Ka eelmisel aastal, kui aastakasvuks jäi vaid 0,8 protsenti SKP suhtes, ületasid maksulaekumised eelarves planeeritut. Maksude head laekumist saab põhjendada ka reaalkasvust kiirema nominaalkasvuga.  Tõenäoliselt lõhe nominaalkasvu ja reaalkasvu vahel käesoleval aastal siiski taandub.  Inflatsiooni alanemist oodatakse allapoole 2 protsendi taset. Tarbijale on see igati sobiv, maksulaekumisi aga ei toeta.

Kokkuvõtlikult peaks prognoosis keskseks küsimuseks olema, kuidas hinnata Venemaa majanduskasvu aeglustumise mõju, seda nii otse meie majandusele kui mõju teiste kaubanduspartnerite kaudu.