Äripäev, 21.12.2009

Enam-vähem kõik lubasid rasket ja karmi aastat – nii ka oli.

Tuli selle olukorraga kohaneda ja kohanetigi, märkis OÜ TLG Hotell juhatuse liige Aivar Sõerd.

“Meie majandusaasta ei ühti samas kalendriaastaga, vaid kestab septembrist augustini. Seega on hetkel veel vara meie praeguse majandusaasta eesmärkide täitmisest rääkida,” vastas Sõerd küsimusele, kas üldse ja kui, siis milline lubadus jäi sel aastal täitmata.

Seoses lõppeva 2009. aastaga ja kohe-kohe algava 2010. aastaga küsime ettevõtjate käest kommentaare uue aasta lubaduste ja nende täitmise kohta.

Eesti Päevaleht (Ärileht), 16.12.2009

Müügimaks on maksunduse eilne päev, mis ei lähe kokku Eesti lihtsa ja efektiivse maksusüsteemiga, ütleb endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Vaatasin, et statistikaameti viimase pressiteate järgi peatus Eesti hotellides tänavu oktoobris välisturiste 3% võrra rohkem kui aasta tagasi. Kas teie sektoris on majanduskriis möödas?

Neist arvudest ei tasu veel midagi järeldada. Oktoober oli tõesti väga hea kuu – viis nädalavahetust ja koolivaheajad. Ka detsembri algus oli hea, kuuendal oli Soome iseseisvuspäev ja paljud soomlased ööbisid siin. Hotellid olid ilusasti pooltäis.

Aga tegelikult on selle aasta kümne kuuga Tallinna majutusasutustes ööbijate arv vähenenud 170 000 inimese võrra. Tallinnas oli käive keskmiselt ühe toa kohta languses 25% võrreldes eelmise aasta kümne esimese kuuga.

Kas see on langus käibes?

See tuleneb olemasolevate tubade keskmise hinna ja täituvuse langusest, mis lõppkokkuvõttes avaldub käibenumbrite languses.

Tallinna hotellinduses on ikkagi soomlaste käitumine otsustav?

Jah, kindlasti. See on meie erinevus võrreldes lõunanaabritega, kus on rohkem turiste Saksamaalt, Suurbritanniast, Ida- ja Lõuna-Euroopast ja mujalt. Meil on valdavas osas soomlased. Soome turistide arv vähenenud ei ole. Küll on vähenenud keskmine kulutamine ühe turisti kohta.

Kas venelased on tulemas?

Venelasi ootame aastavahetusel umbes samas suurusjärgus nagu eelmiselgi aastal. Vene turistile omaselt on ka majutuse aeg keskmiselt pikem. Nad jäävad siia ka jaanuari alguseks.

Millal võiks Eestisse, ja konkreetselt Tallinna hotellidesse, jõuda rahvusvahelised konverentsituristid? Nagu näiteks Helsingis.

Hotelliturg on Helsingis ja Tallinnas täiesti erinev. Meil on nädalavahetustel hotellid täis ja nädala sees tihti tühjad. Helsingis on nädalalõpud tühjad ja nädala sees täis. Helsingi hotellides domineerivadki tööreisijad ja konverentsikülastajad. Otsustab ühenduste arv.  Vaadake, kui palju lennukeid maandub Vantaa lennuväljal. See paneb asja paika. Tallinn ja Helsingi pole võrreldavadki.

Mida Tallinki hotellid on aasta jooksul majanduskriisiga toimetulekuks teinud?

Hotellindus on tööjõumahukas valdkond. On kärbitud nii palkasid kui ka vähendatud koosseise. Sellega ollakse ka tulemustesse jõudnud.

Kuid hotellimajanduses on teatud kulud, mida niivõrd lihtne vähendada ei ole. Kas või kapitalikulud – hotellide ehitus on reeglina finantseeritud laenurahaga ja pangad järeleandmisi tegema ei kipu. Hotellidel on omakorda hästi palju partnereid, kes osutavad teenuseid ja paljud partnerid on omahindadega alla tulnud. Välja arvatud monopolid. Mitmed püsikulud on pigem kasvanud – vesi, energia.

Küsin nüüd teisel teemal. Kuidas hindate valituse tegutsemist viimase aasta jooksul?

On tekkinud suur võimalus liituda lähiajal eurotsooniga. Selle võimaluse lõid tegelikult need poliitikad, mida on rakendatud. Kui meil oli kõrgkonjunktuur, siis riik pani raha reservi. Aastatel 2005–2006 Eesti eristus sellega ka paljudest teistest riikidest. Lisaks väike välisvõlg ja eri valitsuste poolt elluviidud konservatiivne eelarvepoliitika. Alles praeguses kriisis on see hästi selgunud, kuivõrd vajalik see poliitika oli, et riigi rahandus majanduskriisis vastu peaks.

Mäletan väga hästi, et kõik parteid tahtsid raha kulutada, mitte koguda.

2007. aasta riigikogu valimistel lubati valijatele põhiliselt raha. Ja see avaldus ka eelarvepoliitikas. 2007. aasta keskel tehti ju veel kulusid suurendav eelarve. 2008. aasta eelarve tehti omakorda vist 25%-se kasvuga. Riigi reaktsioon olukorrale hilines. 2008. aasta eelarvet tuli jooksvalt kärpida. Seda, 2009. aasta eelarvet tuli hakata kärpima kohe pärast jõustumist.

Kas riigieelarve kärpimine on olnud õige või oli ka mingi alternatiiv?

See on olnud paratamatu, sest raha lihtsalt ei ole.

Kuidas hindate viimase aasta kärpimist? Kas valitsus on kärpinud õigetest kohtadest?

Põhimõtteliselt Eestil suuri valikuid ei ole olnud. Ma ei kujuta ka hästi ette teistsugust lähenemist. Kärped on olnud paratamatud ja, olgem ausad, kärbitud on kõikidest valdkondadest ja kõikidest ministeeriumitest. Sotsiaalsfäär on pääsenud.

Aga kui teie oleksite rahandusminister, millised kärped oleksite teistmoodi teinud?

Arvan, et sisejulgeoleku arvelt, hoolimata sellest, et headel aegadel oli see keskseid prioriteete ja sai lisafinantseerimist, on ehk natukene kergekäeliselt mindud kokku hoidma.

Mida te arvate Tallinna kavandatud müügimaksust?

Müügimaksu käsitletakse ekslikult käibemaksu lisaprotsendina. See ei ole nii. Näiteks käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Ettevõtte enda käibelt arvutatud käibemaksust saab maha arvata oma ostudelt tasumisele kuuluva käibemaksu. Müügimaks arvestatakse juurde käibele ja sellest ei saa maha arvata ei ostmisel tasutud käibemaksu ega ka müügimaksu. Kaks süsteemi omavahel kokku ei sobi, kaubad ja teenused ehk maksustamise objektid erinevad, ka maksumaksjad võivad erineda, samuti käibe toimumise koht ja aeg. Minu hinnangul lähtub sellest loogikast käibemaksu direktiiv ja sellele viitas ka maksumaksjate liit, et müügimaksu rakendamine on direktiiviga vastuolus. Rahandusministeerium küll ütles, et just nagu ei ole vastuolus, aga ma kardan, et ministeerium seekord eksib.

Mis siis müügimaksu nii keeruliseks teeb?

Kui võrdleme müügimaksu ja käibemaksu korraldust, siis käibemaksu seaduses on defineeritud maksustamise koht, maksustamise aeg ja maksustamise objekt. Müügimaksu definitsioon jätab juba seaduses palju tõlgendamise võimalusi. Mis on üldse müügimaksuga maksustatav käive? Müügimaksu peavad näiteks maksma ka need, kes pole registreeritud käibemaksukohuslased. Müügimaksuga võidakse maksustada ka käibemaksu seaduses sätestatud 0% määra ehk ekspordikäivet. Võib tekkida topeltmaksustamine.

Omaette küsimus on müügimaksuga maksustava käibe tekkimise koht. Näiteks tegutsevad firmad, kes müüvad posti teel, telefoni teel, äriühingul võib olla müügikohti ka mujal Eestis, müüakse interneti kaudu. Millest lähtuda? Kas registreeritud kohast? Või arvuti asukohast? Või büroo asukohast? Suur segadus ühesõnaga. Tallinna linn tõenäoliselt selle maksu haldamisega toime ei tule, ta peab abi küsima riigi maksuametilt. Praeguse teadmise juures ma arvan, et ka riiklik maksuamet ei saa selle maksu haldamisega hakkama.

Saan ma õigesti aru, et teie arvates on müügimaks siis halb ja vale?

Müügimaks on eilne päev maksunduse praktikas. Müügimaks on täpselt vastand praegu kehtivatele Eesti maksupõhimõtetele – need on 1993. aasta maksureformiga paika pandud lihtsad põhimõtted: ühetaoline tulumaks, võimalikult vähe erandeid, lai maksubaas, maksukohuslased on võrdselt koheldud ja maksude haldamine on lihtne.

Müügimaks on ka eilne päev tänapäeva käibemaksusüsteemiga võrreldes. Mina ütleksin küll, et müügimaks ei sobi kokku selle käibemaksusüsteemiga, mida rakendatakse Eestis ja teistes Euroopa riikides.

Mida arvate Eesti maksusüsteemist? On seda vaja reformida? Kas see on hea süsteem?

Eesti maksusüsteem ei ole halb maksusüsteem. Vastupidi – päris hea maksusüsteem. Mina olen olnud ametnikuna Eesti maksusüsteemi kujundamise juures. Pean silmas konkreetselt 1993. aasta maksureformi. Meie maksusüsteemi üldised põhimõtted on madalad määrad, lai maksubaas ja vähe erandeid. Maksude kogumine on efektiivne. See on maksumaksjatele lihtne ja arusaadav. Ma ei näe vajadust suurteks reformideks.

Astmeline üksikisiku tulumaks – kas olete poolt või vastu?

Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. 1993. aastal Eesti rakendas proportsionaalse tulumaksusüsteemi. See oli kindlasti õige samm. Seda süsteemi tagasi pöörata poleks kindlasti mõistlik.

Osa ettevõtjaid kurdab, et sotsiaalmaks on Eestis väga kõrge. Mida arvate ideest kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir?

Ülempiiri seadmist tasub kindlasti kaaluda.

Kas Eestis võiks kehtestada automaksu. On see ideena väärt asi?

Eesti on selles mõttes erand, et meil on ainult registreerimismaks. Aga see on küsimus, mida ma ei tahaks üldse tähtsustada. Automaks ei ole kõige tähtsam teema. Võibolla ka nii, nagu praegu on.

Kas maksutulud tuleks avalikustada?

Ma olen selle peale kunagi jaatavalt vastanud, kuid ka see pole küsimus, mis peaks olema hirmus tähtsal kohal.

Saan aru, et olete meie maksusüsteemiga üsna rahul. Kas üldse on midagi, mida muuta?

Eestil on suhteliselt efektiivne maksusüsteem. Nende põhimõtetega tasub jätkata. Käibemaksu põhimõtteid ei saagi muuta, need on Euroopa Liidu direktiiviga paigas. Otseste maksude puhul on liikmesriikidel rohkem otsustamisruumi. Astmelise tulumaksu kohta ütlesin oma seisukoha. Sotsiaalmaksu ülempiiri seadmist võiks kaaluda. Palju on räägitud ka klassikalise ettevõtte tulumaksumäära sisseseadmisest. Seegi on kindlasti tervitatav diskussioon. Ma ise viisin teatud ettepanekud ettevõtte tulumaksu süsteemi ümbertegemiseks valitsusse juba 2006. aastal. Tollal ei leidnud see poliitilist toetust.

Mida arvate riigiettevõtete, näiteks Eesti Energia aktsiate viimisest börsile?

Vähemusosalust, näiteks 15–25% võiks börsile viia, kuid riigile peaks jääma aktsiate kontrollpakk ning otsustamisõigus.

CV

Aivar Sõerd, Tallinki hotellide juht

Äripäev, 1.12.2009

Kui Tallinna Vesi soostuks vee tariife alandama 25%, tähendaks see Tallink Spa & Conference Hotellile kuni 700 000 kroonist kokkuhoidu aastas, ütles OÜ TLG Hotell juhatuse liige Aivar Sõerd.

“Tallink Spa & Conference Hotellis moodustavad vee- ja elektrienergia kulud arvestatava osa hoone kasutuskuludest ning vee tariifide alandamine 25% võrra tähendaks aastast kokkuhoidu 600-700 tuhat krooni,” rääkis Sõerd Äripäevale.

Ta märkis, et olukorras, kus hotellipidajate sissetulekud on eelmise aastaga võrreldes kahanenud kuni 30% eelmise, oleks sellises suurusjärgus kulude kokkuhoid kindlasti tervitatav.

Tallinna linnavolikogu võttis tänavu 17. septembril vastu otsuse, kus avaldas Tallinna Vee hinnakujunduse ja ettevõttest kühveldatud hiigelkasumi ning üüratute juhtimistasude pärast kahetsust.

Äripäev küsis Tallinna linnavalitsususelt, kuidas nad suhtuvad konkurentsiameti avaldusse Tallinna Vee “liigse” kasumlikkuse teemal, kas konkurentsiameti soovitus vee hinda ca 25% võrra alandada tuli linnavalitsusele ootamatult ning mida kavatseb/peaks Tallinn nüüd Tallinna Vee suuromaniku ja hinnakujundajana ette võtma. Linn vastas, et pole analüüsiga veel tutvuda jõudnud.

Äripäev, 30.10.2009

Olenemata pankade ebaproportsionaalsest trahvimäärast, on usaldusel töötava ettevõtte jaoks karmim karistus just selle sama usalduse kannatada saamine, ütles Äripäevale TLG Hotelli juht ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.

“Pankadele muidugi kõige suurem karistus on see, kui nende usaldus saab kuidagi kannatada. See on kindlasti mõjusam kui mistahes trahv,” ütles Sõerd ning lisas: “aga kui räägime nendest trahvidest, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduses- kuni 500 tuhat krooni maksimum, siis see ilmselgelt ebaproportsionaalne, kui võrdleme juriidilisele isikule kohaldatavaid trahve mõnes teises, näiteks keskkonna valdkonnas.”

Endine rahandusminister rääkis, et looduskaitse seadusega saab teatud isendite ohustamise ja kahjustamise eest karistada juriidilist isikut kuni kahe miljoni kroonise trahviga, mis on neli korda suurem, kui trahv krediidiasutustele.

“Muidugi möönan, et ega trahvide määramine ei peaks olema eesmärk iseenesest aga pankade tegevus põhineb usaldusel ja olukord kus saab kannatada panga usaldus, see on pangale kõige rängem sanktsioon,” võttis ta teema kokku.

Karistusseaduse alusel saab juriidilisele isikule mõista kuni 250 miljoni kroonise rahalise karistuse, kuid sarnane regulatsioon võiks kehtida ka finantssektori väärtegude puhul, lausus finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein eile Äripäevale antud online-intervjuus.

www.e24.ee, 30.10.2009

Endine rahandusminister, praegune Tallinki hotelliäri juht Aivar Sõerd ütles, et pole oma II samba pensionifondi vahetamisele mõelnud. «Pean tunnistama, et ma polegi isegi jälginud, mis mu pensionikontol toimub,» märkis Sõerd.

Esimese hooga ei meenunud Sõerdile, mis fondi kasuks on ta kunagi otsuse langetanud. Peale järelevaatamist selgus, et selleks on SEB Progressiivne.
Vähest huvi oma II samba tootluse vastu põhjendas Sõerd sellega, et ta pole kunagi II pensionisammast väga heaks investeeringuks pidanud.
«Siit ka selline kasin huvi kontol toimuva vastu,» muigas ta.

Siiski oli üle tüki aja oma II samba kontot külastanud Sõerd positiivselt meelestatud. «Ausalt öeldes arvasin, et tootlus on hullem.»

Sõerdi sõnul langetas ta kunagi otsuse II sambaga liitumiseks paljuski riigipoolsete maksete tõttu. Vahepeal aset leidnud muutused selles osas langetavad tema hinnangul aga kogu süsteemi usaldusväärsust.

Äripäev Online, 16.10.2008

Tallink Spa & Conference Hoteli tegevjuht Aivar Sõerd on töötanud nii avalikus kui ka erasektoris. “Avalikus sektoris pole sellist riski nagu erasektoris, kus pead sõdima selle eest, et konkurentsis püsida ja kasuminumbreid kasvatada,” ütleb Sõerd.

Kelleks Te poisina saada tahtsite?

Eks kooliajal oli igasuguseid mõtteid, olen mõelnud arsti elukutsest ja muusikaga tegelemisest. Aga erialaga, mis sai valitud, olen tänase päevani rahul. Kui astusin ülikooli, oli minu jaoks kaks varianti: kas majandus- või õigusteaduskond.

Kuna õigusteaduskonda oli suurem konkurss ja polnud viitsimist vene sõjaväkke minna, nii et pidin igal juhul ülikooli sisse saama, valisin majandusteaduskonna.

Tegelikult sõjaväest ära ei pääsenud, pärast esimest kursust tuli ikkagi polaarjoone juurde teenima minna. Hiljem oli mul võimalus ennast ka Soomes täiendada.

Kus oli Teie esimene töökoht?

Kui mitte arvestada kooliaegseid tööotsi – olen koolivaheajal isegi traktoristina töötanud -, oli esimene töökoht Eesti Kindlustuses. Lõpetasin ülikooli 1990. aastal ja hakkasin omal käel otsima praktikakohta.

Kuulsin, et Eesti Kindlustuse Tartu esinduses on edumeelne juhataja, nii et koputasin uksele ja küsisin kohta. Sain ka. Poole aasta pärast olin juba asutuse juhataja. Tegin seal läbi kõik etapid alates kindlustusagendist kuni juhatajani välja.

Saite kiiresti juhiks, mis noore mehena kõige raskem oli?

Eks see oli paljuski juhus, algul oli tegu tundmatus kohas vettehüppamisega, juhtimiskogemus ju puudus.

Oli üleminekuaeg, toimus rahareform, tegu oli ajaga, mil oli kiire inflatsioon. Ka kindlustuses oli heitlik aeg, nii et sain hea kogemuse.

Teid valiti 2007. aasta parimaks rahandusministriks, kas Teid poliitikasse tagasi ei tõmba?

Et Financal Times mind aasta rahandusministriks valis, tuli mulle ootamatult ja suure üllatusena, eks see oli rahvusvaheline hinnang valitsuse eelarvepoliitikale, rahandusminister ei tegutse valitusest eraldi, see oli kogu valitsuse panus.

Edu võtmed

• Aja väärtustamine
• Meeskonnatöö
• Järjepidevus
• Professionaalsus
• Motiveerimine

See ei ole veel kauge minevik, kui Eesti riigi rahandus oli seisus, mis oli Euroopa Liidu tugevamaid.

Mis puudutab kahte aastat tööd valitsuses ja rahandusministri rollis, siis see oli erakordselt huvitav ja väärtuslik kogemus ning muidugi ka ränkraske töö. Olgu head või halvad ajad, rahandusministri positsioon valitsuses on tähtis, kaalukas ja päris raske.

Kumb on hingelähedasem, kas avalikus või erasektoris töötamine?

Olen proovinud nii ühte kui ka teist. Avalikus sektoris pole sellist riski kui erasektoris, kus pead sõdima selle eest, et konkurentsis püsida ja kasuminumbreid kasvatada.

Erasektoris on suurem stabiilsus, aga ametid, mis mul on olnud avalikus sektoris, on olnud sellised, kus on tulnud kanda väga suurt vastutust.

Millega Teid Tallinki tööle ahvatleti?

Tallinkis olen varem töötanud, olin küll teises valdkonnas, turvatrükinduses. Eestis teist turvatrükikoda polegi. Tegu oli kollektiiviga, kus olid oma ala professionaalid, nii et Tallink ei olnud mulle võõras ettevõte, kui 2007. aastal tagasi läksin.

Naljatlemisi on öeldud, et tegu on n-ö setu maffiaga – olite Enn Pandiga klassivennad?

Olime Võru 1. Keskkoolis paralleelklassides, aga astusime ühel ajal TÜ majandusteaduskonda ja ühel ajal ka lõpetasime.

Kui olulised tutvused ja sõprussuhted Eesti ärimaastikul on?

Piisavalt olulised, nende osa ei tuleks alatähtsustada.

Kas see on hea või halb?

Loen pigem positiivseks. Ärivaldkonnas on tähtis usaldus ja koostöö.

Mille üle Te hotelli juhina enim uhkust tunnete?

Uue hotelliga turule tulemine läks edukalt, saavutasime lõppenud majandusaastal häid tulemusi. Oleme Tallinna hotelliturul aasta-pooleteisega ennast tõestanud.

Toode ise on ka seda väärt, et kliendid meid tunnustavad, oleme omanäolised ja eristuvad. Nii teeninduse kui ka hotelli enda poolest.

Eestis on hotellid tegelikult väga heal tasemel. Olen maailmas palju ringi käinud ja näinud kümneid hotelle.

Kui võrrelda muu maailmaga, siis Eesti hotellide teenindustase on kõrge, kuigi öeldakse, et see jätab soovida.

Eestlane on kohusetruu, töökas, tunneb keeli. See kompenseerib arvamuse, et eestlane pole kõige parem teenindaja.

Milline juht Te olete, millistest printsiipidest lähtute?

Pean ennast meeskonnapõhimõtteid väärtustavaks juhiks.

Järjekindlus ja printsipiaalsus on olnud minu jaoks tähtsad põhimõtted. Isiklik professionaalsus ja isiklik eeskuju on samuti juhtimisel olulised aspektid.

Väärtustan meeskonnavaimu. Ainult ühise meeskonnana toimides ning ühiseid eesmärke teadvustades ja ühiselt nende nimel tööd tehes on võimalik edasi areneda ja edu saavutada.

KOMMENTAAR

Kalev Järvelill, ASi Tallink Grupp nõukogu liige

Aivar on põhimõttekindel mees, isegi liialt jäärapäine. Kui ta on midagi otsustanud ja pähe võtnud, siis nii ka teeb. See võib vahel palju aega võtta. Mõnikord tuleb sihikindlus muidugi ka kasuks, aga teinekord võiks ses suhtes pehmem olla.

Aivar on üsna pedantne, ta loeb kõik paberid hoolsalt läbi, talle ei ole mingit jama mõtet ette sööta. Hotellis on sedamööda lihtsam, kui on vaja koos asju ajada, saan laisem olla, kuna tean, et paberid on tal kõik läbi töötatud.

kes on kes

Aivar Sõerd
• Sündinud: 22.11.1964

Haridus:
• 1994-1996 Oulu Ülikooli majandusteaduskond, kaheaastane täiendusõpe
• 1986-1990 Tartu Ülikooli majandusteaduskond
• 1972-1983 Võru 1. Keskkool

Teenistuskäik:
• 1990-1993 ASi Eesti Kindlustus Tartu esinduse direktor
• 1993-1996 rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja
• 1996-1999 maksuameti peadirektori asetäitja
• 1999-2003 maksuameti peadirektor
• 2004-2005 ASi Vaba Maa juhatuse esimees
• 2005-2007 Eesti Vabariigi rahandusminister
• 2007- Tallink Spa & Conference Hoteli tegevjuht, OÜ TLG Hotell juhatuse liige

SLÕL online, 24.04.2007, 10:35

Suurel Reedel, 6. aprillil, sündis eelmise valitsuse rahandusministri Aivar Sõerdi perre kolmas poeg.

Papa Sõerd oli oma kaasale, Meeli Kallasele (34), haiglas toeks, kui pisipõnn ilmale tuli, kirjutab Kroonika.

Koju jäid väikevenda ootama Tanel (8) ja Taavi (4).

Sõerd tunnistas, et ei ole end veel ühegi töise plaaniga sidunud.

Ja vaba aeg ongi otsekui tellitud, et issiametile pühenduda!