Nii mõnegi euroala riigi rahanduslik seis võib osutuda ettearvamatuks juhul kui lähiaastatel ei suudeta peatada laenukoormuse kasvamist. Juba olemasolevate laenude teenindamine on mitme riigi jaoks jõudnud taluvusepiirini. Seni kuni eelarved on defitsiidis, jätkub laenukoormuse kasv, sest defitsiiti saab katta kas varem kogutud reservide arvel või uute laenude abiga.

Euroopa Liidu reeglitega lubatud defitsiidi ja võlakoormuse piiridesse mahub käesoleval ajal vaid neli riiki – Soome, Rootsi, Luksemburg ja Eesti. Meie laenukoormus on suurusjärgu võrra väiksem kui euroalas keskmiselt. Tänu reservidele ei kasvanud see ka globaalse majanduskriisi tingimustes. Võrdluseks: näiteks Soome võlakoormus oli 2010. aastal 48% ja kasvab 52%ni SKP suhtes aastaks 2012. Soome riigil kulus laenuintresside tasumiseks eelmisel aastal 1,1%, Eestil 0,2% SKPst.

Kreeka jaoks lahendust ei paista

Rahvusvahelisest finantsabist sõltuvas Kreekas on eesmärgiks seatud  jõuda praeguselt  8-protsendiselt eelarvedefitsiidi tasemelt 2–3% tasemeni SKP suhtes aastaks 2014. Laenuintresside tasumiseks kulus Kreekal eelmisel aastal 5,6% SKPst ja selle numbri alanemist ei ole lähiaastatel ette näha. Piltlikustades tähendab see, et igal aastal tuleb maksta finantsasutustele ainuüksi varem võetud laenude teenindamise kulude katteks rohkem kui kaks kaitse-eelarvet (NATO liikmesriikides 2% SKPst).

Eesmärgiks seatud 2-3% defitsiidi tasemele jõudmine eeldab Kreekalt intressimakseid arvestamata üle 3% suurust eelarve ülejääki. Tõmmates siinkohal paralleeli meie rahandusega, võib küsida, kas näiteks meie suudame aastaks 2014 saavutada 3% suuruse ülejäägi olukorras kus suure võlakoormaga riikidega võrreldes on meie intressikulu väheoluline? Tasub rõhutada, et meie majanduskasv on üks euroala kiiremaid, Kreeka majandus on aga jätkuvalt languses. Plusspoolele loodetakse jõuda järgmisel aastal ja edasine kasv on praeguste prognooside valguses aeglane. Kreeka intressikoormus aga jätkab kasvamist ja jõuab aastaks 2015 tasemeni üle 9% SKP suhtes. See tähendab, et ainuüksi varem võetud ja ärakasutatud laenude ning nende refinantseerimiseks võetud uute laenude intresside tasumiseks tuleb aastas tasuda peaaegu neljandik kõigist maksutuludest.

Kas kujutame ette olukorda, et näiteks riigi iga-aastane aktsiisimaksutulu tuleb anda finantsasutustele kunagi eelarvedefitsiidi katteks kulutatud laenude intressimakseteks? Sealjuures veel pidevalt muretsedes selle pärast, kas homme on võimalik finantsturgudelt mõistlikel tingimustel saada uut laenu olemasolevate võlgade põhiosa tagasimaksmiseks?

Tänase teadmise juures tundub väheusutavana, et Kreeka suudab lähiaastatel saavutada sellise eelarveülejäägi, et intressimaksetega arvestades jõuda eelarvetasakaaluni. Selle eesmärgi saavutamine eeldab tohutus koguses varade müüki ja privatiseerimist ning lisaks juba tehtud kokkuhoiumeetmetele üha uusi kärpeid ja lähiaastatel majanduskasvu taastumist.

Itaalia on ohus, Saksamaa mures

Itaalia riigivõla summa on üle viie korra suurem kui Kreekal. Suhtes sisemajanduse kogutoodangusse ollakse selle numbriga Euroopa Liidus Kreeka järel teisel kohal. Itaalia rahandusminister on lubanud eelarve aastaks 2014 tasakaalu viia, mis ka Itaalia puhul nõuab intressikulu arvestamata suurt eelarveülejääki. Itaalia intressimaksed suhtes SKPsse on olnud viimastel aastatel vahemikus 4–5% ja seda olukorras, kus intressimäärad seni on olnud veel mõistlikul tasemel. Eelmisel aastal maksis Itaalia intressimakseid raskesti ettekujutatava summa – 68 miljardit eurot. Seda on rohkem kui 11 Eesti tänavust eelarvet. Ei ole raske arvata, et iga turbulents finantsturgudel, mis veidigi tõstab intressimäärasid, tähendab Itaaliale arvestatavat lisakulu.  Risk, et intressimäärad kerkivad kõrgemale seniselt suhteliselt madalalt tasemelt, on kõigi suure võlakoormaga riikide, sealhulgas ka Saksamaa mure.

Stabiilsusmehhanismis osalemine kärbib Eesti reserve

Tuleme tagasi Eesti riigi rahanduse juurde. Eelarvestrateegia seab eesmärgiks jõuda nominaalselt valitsussektori eelarvega plusspoolele aastaks 2013. Tänaste prognooside valguses jätkavad keskvalitsuse reservid kahanemist kuni aastani 2015. Seda tasakaalustab küll sotsiaalkindlustusreservide kasv, aga tänase teadmise juures saame majanduslanguse ajal kasutusele võetud reservide taastamisele asuda alles kolme-nelja aasta pärast, arvestades asjaoluga, et ka Euroopa Stabiilsusmehhanismis osalemine lükkab edasi reservide taastamise väljavaadet. Vaadates viimaseid arenguid, on ilmselge, et laenamine finantsturgudelt hetkeprobleemide lahendamiseks ja hetkeheaolu saavutamiseks on riigile pikemas perspektiivis ohtlik. Kuigi täna on meie majanduskasv üks Euroopa Liidu kiiremaid ning isegi kui see jätkub ka lähiaastatel, tuleb valmis olla uuteks langusteks. Majanduskasvu aastaid saab kasutada reservide kogumiseks ja riigi rahanduspoliitikas peaksid meil olema konkreetsemad eesmärgid. Arvan, et täna teadaolevate positiivsete prognooside realiseerudes ja majanduskasvu jätkudes lähiaastatel oleks täiesti jõukohane seada eesmärgiks saavutada aastaks 2013 ülejääk 1,5% SKPst ja 2014. aastaks juba 3% suurune eelarveülejääk. Euroala võlakriisi viimased arengud peaksid ettevaatlikumaks tegema ka korras rahandusega riike ja sundima eelarvepoliitikat vastavalt muutunud olukorrale korrigeerima. Seda on vaja selleks, et riigi rahanduse käekäik tulevikus ei osutuks sõltuvaks finantsturgude suvast.

http://pluss.postimees.ee/504874/aivar-soerd-volad-ohustavad-vabadust/

Maailma kolm suurimat reitinguagentuuri on väga suure kogemusega ning nende objektiivsuses kahtlemise korral saab pöörduda väiksemate tegijate poole, leidis rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.

– Maailmas domineerib praegu kolm suurt Ühendriikide päritolu reitinguagentuuri (Fitch, Moody’s ja S & P). Kas nende tasakaalustamiseks oleks vaja luua ELi või euroala reitinguagentuur?
Alles hiljuti süüdistati neid agentuure selles, et nad on olnud liiga leebed ja pole globaalse kriisi tulekut õigesti hinnanud. Nüüd on vastupidi, nüüd süüdistatakse neid liigses ranguses.
Reitinguagentuurid on praegu euroala probleemriikide puhul pisut rangemad. Kreeka riske võib-olla omal ajal ei hinnatud piisavalt rangelt või konservatiivselt. Nüüd on mindud pisut teise suunda ja võetud rangem toon.
Need kolm suuremat tegijat on globaalsed tegijad, nad hindavad riike üle maailma. Agentuur, mis hakkab hindama ainult ELi või euroala piires riike, jääb ikkagi liiga kitsaks. Kerkib objektiivsuse küsimus. Samuti ka poliitilise mõjutatavuse kahtlus.

– Seega ilmneks uue agentuuri ümber usaldusväärsuse küsimus?
Jah. Vaadates kolme suuremat agentuuri, siis need on väga pikka aega tegutsenud. S & P alguseks loetakse 1860.aastat.
Muidugi võib tekkida kolme suurima tegija puhul konkurentsiküsimus, et kas nad kannavad õiglase konkuretnsi välja, kuid samas on ka väiksemaid tegijaid näiteks Kanadas ja Hiinas. Kui on küsimus objektiivsuses, siis võib võtta teistelt vähem tuntud agentuuridelt alati hinnanguid juurde.

– Seega poleks mõtet hakata looma Euroopa reitinguagentuuri?
See on väga küsitav. Lõppkokkuvõttes ei sõltu euroala kriisi lahendus reitinguagentuuridest, vaid riikidest endist. Kui vaadata, milliste võlakoormustega mõned riigid on, siis ei saa positiivset sõnumit kuskilt välja lugeda.

– Kas reitinguagentuure saaks panna kuidagi vastutama oma hinnangute täpsuse eest?
Nende hinnangute objektiivsusest sõltub nende usaldusväärsus. Usaldusväärsuse kaotus ongi kõige karmim sanktsioon. Mida siin veel välja mõelda?
Samuti saab alati ju näiteks küsida, et miks kahte sarnases olukorras riiki hinnati erinevalt.

Avaldatud Eesti Päevaleht Online 07.07.2011

Senisel kütuse erimärgistamise süsteemil on palju puudusi, otsetoetuste rakendamine täidaks aga põllumeeste ammuse soovi.

Riigikogu kinnitas eelmisel nädalal seadusena vedelkütuse erimärgistamist reformiva eelnõu. Opositsioon eelnõule parandusettepanekuid ei esitanud.

Tegemist on esimese etapiga erimärgistatud kütuse maksuerisuste reformimisel. Sellega lõpetatakse erimärgistaud kütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kasvandus- metsandus- ja ehitustöödel.

Teine etapp näeb ette toetusskeemide või otsetoetuste rakendamise reisijate ja kaupade raudteeveole, laevaliiklusele, soojuse ja elektrienergia tootmisele ning põllumajandusele. Põllumehed on teadaolevalt juba aastaid soovinud erimärgistatud kütuse asemele otsetoetuste rakendamist. Vähemalt nii on väitnud Tartumaa Põllumeeste Liidu esindaja. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil on ülevaade haritavatest põllupindadest 0,1 hektari täpsusega ja täiendava toetusskeemi loomine ei ole kindlasti tehniliselt ülemäära keeruline. Lõpeks ära must äritsemine ja diiselküttest värvi „väljapesemine“. Pealegi saavad säästu ka bensiinimüüjad, kes praegu peavad hoidma eraldi mahuteid ja pidama eraldi arvestust erimärgistatud kütuse kohta.

Põllumeeste mure on, et toetusskeem oleks kindlasti olemas enne seaduse jõustumist. Tootjate soov on ka, et otsetoetused oleks seotud toodanguga, kuivõrd kütusekulu on erinev sõltuvalt sellest kas toimub lihtsalt kõlvikult heina niitmine või kasvatatakse põllukultuure. Otsetoetuste sidumine toodanguga motiveeriks ka tootma odavamalt.

Senise erimärgistamise süsteemi suurimaks puuduseks ongi riigipoolt antava soodustuse kehv eesmärgistamine ja kasutegur, sellel puudub kokkuhoiu motivatsioon.  Riigi poolt antava soodustuse maht ei peaks sõltuma põletatud fossiilse kütuse hulgast.

Ka on senise süsteemi administreerimine väheefektiive ja kulukas, eeldab kütuseproovide võtmist maanteel, arvukate laborianalüüside läbiviimist ja kütusemüüjate igakuiste aruannete kontrolli.
Viimasel talvel tekitas arusaamatust riigi keeld lubada põllumajandusliku erimärgistatud diisliga varustatud masinaid maanteedele lumekoristustöödele.

Paraku ei saa mööda vaadata mõjudest, mida riigipoolsete soodustuste kaotamine ja piiramine tähendab nendele valdkondadele kus riigipoolne toetus kaob. Metsa- ja mäetööstusele, ehitusmaterjalide tootjatele ning ehitusettevõtetele tähendab kütuse kallinemine omahinna ühe komponendi kallinemist. Alles hiljuti tõusis ettevõtjatele elektrihind seoses osalisele vabaturule minekuga. Ettevõtjaid teeb murelikuks ka konkurentsiolukord võrreldes nende riikide tootjatega, kus riik jätkuvalt lubab erimärgistatud kütuse kasutamist. Probleemiks on ka kõrged maavarade kaevandustasud ja tonnaažipiirangud maanteevedudel. Teisalt jällegi viimastel aastatel on riik üsna argessiivselt võtnud kasutusele Euroopa Liidu eelarvest saadavaid vahendeid ning riigipoolsed tellimused on andnud just nende valdkondade ettevõtetele käivet. Metsamaterjali nõudlust on suurendanud taastuvenergia tasude rakendamine.  See muidugi ei kompenseeri soodustuse kadumist ja ettevõtjad on Riigikogu Rahanduskomisjonile saatnud erinevaid ettepanekuid seaduse rakendamisega seoses. Ettevõtjad soovivad kindlasti olla kaasatud ettevalmistatava kütuse erimärgistuse reformi teises etapis.

E-maksuameti loomisest on möödunud juba üle kümne aasta. Vähe, kui üldse on maailmas selliseid riike kus maksumaksjale on tuludeklaratsiooni esitamine üle interneti sedavõrd lihtsaks ja mugavaks tehtud . Suurel osal deklaratsioonidest on  isegi andmed sinna ette kantud, nii et maksumaksja peab vaid ühe nupulevajutusega kinnitama eeltäidetud deklaratsiooni õigsust ja selle mugavalt maksuameti poole teele saatma.

Ometi on millegipärast suurt segadust tekitanud pensionäridele maksuvaba tulu mahaarvamine ja enammakstud tulumaksu tagasisaamine.  Tulumaksu igakuine kinnipidamine, aasta maksuvaba tulu ümberarvestus ja enammakstud tulumaksu tagasitaotlemise võimalus on isegi meie lihtsa tulumaksusüsteemi puhul paljudele asjaosalistele uudiseks. Hinnanguliselt 17 000 pensionäri ei ole saanud tulumaksuvabastust, milleks neil on seadusejärgne õigus.

Ka kõige innovaatilisemad  süsteemid vajavad pidevalt uuendamist ja edasiarendamist, eriti puudutab see suurt hulka kodanikke vähemalt kord aastas kasutavat e-maksuametit.  Maksuvaba tulu arvessevõtmiseks tuleb esitada avaldus kas tööandjale või sotsiaalkindlustusametile, brutopensioni võrdlemiseks maksuvaba miinimumiga tuleb teha päringuid sotsiaalkindlustusametile ja enammakstud tulumaksu tagasisaamiseks tuleb jälle eraldi taotlus eitada. Peamiseks segaduse põhjustajaks  tundub  olevat lisaks veel ka pensionäride vähene informeeritus enammakstud tulumaksu tagasisaamise võimalusest.

Tegelikult piisaks segaduse ärahoidmiseks lihtsast e-maksuameti edasiarendusest. Maksuametil on olemas kõigi maksumaksjate maksuarvestuse kontod, seal on näha maksukohustused, maksuvõlad ja enammakstud maksusummad.  Maksuameti registrid suhtlevad sotsiaalkindlustusameti andmebaasidega ja ametitel on olemas nii pensioniarvestuse andmed, tööandja poolt kinnipeetud tulumaksu andmed kui ka enammakstud maksusummade arvestus.  Infosüsteem võiks automaatselt genereerida näiteks üks  kuu  enne enammakstud tulumaksu aegumist või tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega  sellekohase  teate maksumaksja internetipangas, internetipanka mittekasutajatele muude sidevahendite abil. Sealsamas võiks olla ka võimalus saata ühe klikiga avaldus enammakstud maksusumma tagasisaamiseks. Koostöö kommertspankadega on siin asjakohane, sest e-maksuametit maksumaksja väga sageli ei külasta, küll aga oma pangaportaali. Meenutagem, et ka e-maksuamet loodi omal ajal koostöös kommertspankadega ning pangad pakkusid toona tasuta internetipanga autentimisteenust e-maksuameti kasutamiseks.

Viimane teadaolev suurem e-maksuameti arendus pärineb üle viie aasta tagusest ajast, kui maksuamet hakkas tulemaksu tagastama viie päeva jooksul.  Uuendusi aga võiks olla arvukalt ja vähemalt ühe projektiga  aastas suudaks maksuamet kindlasti panustada e- maksuameti edasiarendamisse.

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv Aivar Sõerd hoiatas, et kuigi maailma- ja Eesti majandus on pööranud tõusuteele, ei maksa sealjuures riske jätta tähele panemata.

Kui Eesti majanduskasv tuleb järgnevatel aastatel üks Euroopa Liidu kiiremaid, siis võidavad sellest Eesti riigis kõik, kommenteeris Sõerd ERR-i uudisteportaalile audiitorfirma Ernst&Youngi prognoosi.

“See on positiivne sõnum kõigile. Riik võidab läbi paranenud maksutulude, eelarvesse laekub rohkem vahendeid, me tuleme defitsiidist kiiremini välja, mis tähendab, et riigil tekib võimalusi suurendada peretoetusi, pensioneid jne,” selgitas Sõerd oma nägemust.

Kiire palgakasvu suhtes oli Sõerd samas skeptiline. “Arvestada tuleb sellega, et majanduskriisi olukorras aastatel 2008-2009 kandsid ettevõtted ju kahjumeid. Olukorras, kus käibed hakkavad kasvama, tellimusi tuleb rohkem ja jõutakse tänavu kasuminumbritesse, tuleb ettevõtetel kõigepealt eelmiste aastate kahjumid ära katta,” tõdes Sõerd.

“Kindlasti ettevõtjad on ettevaatlikud nii palkade suurendamisel kui ka uute töötajate värbamisel,” rõhutas ta.

Sõerd prognoosis, et hotellinduses, kus ka tema varem tegev oli, kasvab käive sel aastal 10-15%. “Aga kindlasti ei tähenda see seda, et nüüd hakatakse julgelt ka töötajate palku tõstma või uusi töötajaid värbama,” lisas ta.

Samas leidis Sõerd, et ettevõtetel tuleb siiski heade spetsialistide hoidmiseks ja turult kvalifitseeritud töötajate endale võitmiseks hakata ka suurema palgakuluga arvestama.

“Ettevõtjad on küll ettevaatlikud palkade tõstmisel ja uute töötajate juurdevõtmisel, aga selleks, et häid töötajaid hoida ja suurenenud tellimuste mahtude täitmiseks valmis olla, tuleb ka töötajaid juurde võtta ja maksta neile paremat palka.”

Endine rahandusminister nentis, et inflatsioon on praegu väga suur probleem ja mitte ainult Eestis vaid ka terves Euroopa Liidus ja majanduses tervikuna.

“Tasub ikkagi tähele panna ka riske, mis tulevad meil maailmamajandusest – inflatsioon ja tarbijahinnaindeksi kiire kasv, nafta hinna ja teiste toorainete hindade tõusu kiirenemine. Maailmamajandus ja Eesti majandus on pööranud tõusule, aga ei maksa siinkohal ka riske jätta tähele panemata,” hoiatas Sõerd.

Katrin Jüriso

Prognoos: Eesti majandusareng on eurotsooni kiireim (11) 05.04.2011

Euroala stabiilsuse tagamiseks leppisid EL liikmesriigid eelmisel nädalal kokku püsiva stabiilsusmehhanismi moodustamises. Fond alustab tööd juulis 2013 ja võtab üle Euroopa stabiilsusfondi (EFSF) ülesanded.

Värskeltloodud stabiilsusmehhanism (ESM) on rahvusvaheline institutsioon, mille peamine eesmärk on anda laenu riikidele, kes seda finantsturgudelt majanduslikult põhjendatud hinnaga ei saa. Fondi tegevuse tulemusel peaksid laenu saavad riigid reformima oma majanduse ja muutma oma riigi rahanduse jätkusuutlikuks.

Efektiivne laenuvõime saab olema 500 miljardit eurot (ESM+varem loodud ajutine stabiilsusfond). Täiendavaks ressursiks on IMF ja ka mitte-euroala riikide vabatahtlik osalemine toetusprogrammides.

Majanduslikult mõistlikel tingimustel ei ole finantsurgudelt  käesoleval ajal vähemalt kolmel EL liikmeriigil  – Kreekal, Iirimaal ja Portugalil, võimalik laenu saada. Kusjuures Portugali välakirjade intressid kasvasid valitsustkriisi järgselt 8% tasemele. Olematu majanduskasvu tingimustes ei ole pikemaajaliselt lihtsalt võimalik sellistel tingimustel olemasolevat eelarvedefitsiiti rahastada ja olemasolevaid võlgu refinantseerida.

Eelduste kohaselt oleks pidanud püsiva stabiilsusmehhanismi kinnitamise järgselt toimuma rahvusvahelistel finantsurgudel rahunemine ja suunamuutus positiivsemas suunas.

Vähemalt seni pole aga seda juhtunud.

Turud ootavad eelkõige arenguid ja sõnumeid probleemsetelt riikidelt endilt selle kohta, kuidas reaalselt viiakse ellu majandusreforme, rakendatakse kuluprogramme ja töötatakse võlakoorma ja defitsiitide vähendamise nimel. Vähemalt seni kuni kreeditorid pole veendunud riikide pikaajalises võimekuses laenusid teenindada, ei saa tolla ka tuntavaid arenguid intresside alanemise suunas. Kõrge võlakoorma, madala konkurentsivõime ja kehva majanduskasvuga riikide võlakirju ei kiirusta investorid ostma isegi väga kõrgete intresside ootuses.

Mitmed eksperdid peavad võimalikuks, et ESM võibki jääda tulevikus peamiseks probleemsete riikide rahastamisallikaks.

Vaata ka:

http://pluss.postimees.ee/?id=408964

Kuigi loodav riiklik e-raamatupidamisekeskkond on bürokraatia vähendamise vaatevinklis tervitatav, oleks selle sihtgrupp eksrahandusministri ja endise maksuameti juhi Aivar Sõerdi hinnangul väga väike.

“Loodavat keskkonda võib vaja minna vaid väikesele osale raamatupidamiskohustuslastest, ehk siis mikroettevõtetele,” nentis Reformierakonda kuuluv Sõerd.

“Olen ise veendunud bürokraatia vähendamise pooldaja ja samm suunas, kus väikeettevõttel, millisel pole vajadust luua oma raamatupidamisteenistust, oleks võimalik uuendusliku raamatupidamiskeskkonna abil pidada raamatupidamist, esitada aruandeid ja maksudeklaratsioone, oleks kindlasti tervitatav,” lisas ta samas, Sõerdi hinnangul on Eestis probleemiks ka tõsiasi, et erinevatel riigiasutustel, millega ettevõtted kokku puutuvad – maksuametil, majandusministeeriumil, äriregistril, on omad registrid ja aruandluse esitamise bürokraatiad, ning tegelikult tuleks järgmise etapina erinevad registrid ühendada ühtsesse keskkonda ja võimaldada ettevõtetele saada erinevaid teenuseid ühest kohast või ühest portaalist ehk viia lõpule nn ühtse teenindusleti põhimõtte rakendamine.

Kavandatava keskkonna turvalisusest rääkides rõhutas Sõerd, et andmebaaside kasutamise õigused peavad olema rangelt kitsendatud. Nii nimetas Sõerdi erakonnakaaslane Igor Gräzin 17. märtsi Õhtulehes riiklikku e-raamatupidamist õõvastavaks süsteemiks, mis kätkeb endas ohtu tuua rangelt isiklik ja eraviisiline majandusinformatsioon riikliku järelevalve alla ja pakkus sellele nimeks e-kapo. Samuti on avaldatud arvamust, et ettevõtete andmeid võivad hakata ära kasutama korruptiivsed ametnikud.

Sõerd märkis, et andmete ebaseadusliku kasutamise risk tulenebki pigem inimfaktorist, mitte kasutatavatest infosüsteemidest. “Andmebaaside kasutamise õigused peavad olema rangelt kitsendatud ja iga volitatud kasutaja toimingut logitakse, ehk süsteemi peab jääma igast andmete kasutamisest jälg,” ütles Sõerd.

Gräzin viitas samas artiklis ka ohule, et e-raamatupidamine muutub varem või hiljem mitte vabaks valikuks, vaid riiklikuks kohustuseks.

Sõerd ütles, et oma isikliku mikroettevõtte raamatupidamist on ta pidanud ja aastaaruandeid koostanud ise. “Ma pole seni, ja loodan ka, et edaspidi ei vaja raamatupidamisfirmade ega riigi teenuseid.”

Justiitsministeerium teatas 8. märtsil, et Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) on asunud välja töötama e-raamatupidamise keskkonda, mis aitab alustavatel ning väikestel ettevõtetel oma raamatupidamist lihtsamalt korraldada. Loodav süsteem on ettevõtjatele vabatahtlik ning tasuline.

Uus e-raamatupidamise keskkond jõuab kasutajateni 2012. aasta jooksul.

Tihti räägitakse, et riigi valitsemiskulud on liiga suured – näiteks ametnikke liiga palju, eriti igasuguseid nõunikke ja pressiesindajaid. Sellele on ka raske vastu vaielda. Kuid kindlasti ei ole mõtet rääkida arvestatavast avaliku sektori kulude optimeerimisest enne, kui pole ellu viidud tugiteenuste ühendamist ja nende teenuste haldamist üleriigiliselt rakendatava ja arendatava tarkvara abil. Lisaks mehaanilisele kärpimisele on vaja sisulisi reforme riigi haldusprotsesside moderniseerimisel.

Rahandusministeeriumis äsja valminud ülevaates riigi tugiteenuste koondamise esialgsete tulemuste kohta selgub, et edasiminek selles vallas on olnud aeglane.
Arvan, et ei ole üldse meelevaldne paralleelitõmbamine kunagise e-maksuameti loomisega.

Maksuamet on esimene riigiasutus Eestis, mis hakkas oma klientidele elektroonilisi teenuseid pakkuma juba enam kui kümme aastat tagasi. Kliendi ja maksumaksja jaoks asendus paberkandjal tuludeklaratsioon elektroonilise eeltäidetud deklaratsiooniga, aga suurem ja laiem muutus toimus kogu makshalduri süsteemi töö ümberkorraldamises. Varem oli umbes 20 maksuhalduri kohalikku asutust, kellel oli oma arvepidamine, erinevate maksude jaoks erinevad inspektorid, andmeid toksiti käsitsi ühest süsteemist teise jne. Mõneti sarnane olukord on praegu riigis tervikuna: ministeeriumid on enda ja hallatavate asutuste jaoks üles ehitanud igaüks eraldi süsteemid, mis üksteisega ei sobi ja lõpptulemusena liigub suur osa dokumentidest paberil.

Omal ajal võimaldas maksuametis ühtse tarkvara ja võimsate Oracle andmebaasi mootorite kasutuselevõtt lisaks elektroonilistele deklaratsioonidele viia kogu teenindus niinimetatud üleriigilise teenindusleti põhimõttele. Maksumaksja sai kõik vajalikud teenused ühest kohast kas internetist, sidevahendite kaudu või kohalikus teeninduspunktis. Toetavad protsessid muutusid efektiivsemaks, maksuspetsialistid said keskenduda põhitegevusele ja maksumaksja sai mugava teeninduskeskkonna.

Eestisuuruses väikeriigis on võimalik kogu avalik sektor tugiteenuste osas üle viia ühtse teeninduskeskuse põhimõttele. Teeninduskeskus pakuks tugiteenuseid kõigile riigiasutustele ja omavalitsusüksustele. Ministeeriumid ja asutused saavad keskenduda rohkem oma põhitegevusele. Kokkuhoidu on võimalik saavutada mitte ainult tugiteenuste tsentraliseerimisega seoses vabanevate töötajate arvelt, aga ka läbi operatiivse tervikvaate konsolideeritud juhtimis-, hanke- ja investeerimisotsustele ning paberivabale dokumendivahetusele.

Uus kvaliteet tekib mitte ainult raamatupidajate koondamisest ühte asutusse ja mahuefekti rakendamisest kulude optimeerimisel, vaid ka tänu uue mõtlemise ja uute protsesside rakendamisele.

Eesti on saanud nautida iseseisvat ja turumajanduslikku toimimist juba paar aastakümmet. See on olnud dünaamilise arengu aeg ja vaevalt keegi usub, et me tänagi suudaks täpselt ennustada ja valmistuda nelja või paarikümne aasta pärast ees ootavateks üllatusteks. Ometi tuleb teha ka pikemaid plaane, et areng oleks läbimõeldum ja stabiilsem.

Esmase ja väga olulise ülesandena näen suurt vajadust käivitada algatusi, mis vaataksid kaugemale tulevikku ja kindlustaksid arengu jätkumise ka pikemas perspektiivis. Kuigi aegajalt hurjutatakse poliitikuid liiga ambitsioonikate eesmärkide pärast, on pürgimine ainus edasiminekut tagav käitumine ja mõtteviis. Sellepärast peaksid olema valikud suunatud eelkõige nendesse valdkondadesse ja projektidesse, kus mure on kõige suurem või arendamisest saadav kasu kõige ilmsem. Kogu ühiskonnale.

Kõige selle juures tuleb arvestada muutunud olustikuga: kui neli aastat tagasi oli meie eelarve ülejäägis, siis praegu kavandame tulevikku olukorras, kus eelarve on juba mitmendat aastat defitsiidis. Rahaliste võimaluste piiratus sunnib prioriteetide valikule vaatama eriti kriitiliselt. Nelja aastaga ei saa Eesti veel valmis, kuid olen kindel, et muutused ja arengud on siis tagasi vaadates selgelt nähtavad.

Eesti püsimajäämine riigi, rahva ja kultuurina sõltub iga üksiku inimese võimest iseseisvalt toime tulla ja ka ennast arendada. Kui meie inimesed pidevalt õpivad ning kogemusi vahetavad, muutub ka meie majandus teadmiste- ja tehnoloogiamahukamaks.

Eesti hariduse tase peaks vastama parimatele Põhja-Euroopa tasemetele. Selleks peame seadma prioriteediks Eesti hariduse kvaliteedi tõstmise. Riigi kohus on investeerida teadus- ja arendustegevusse, samuti julgustada teadusasutuste ja ettevõtjate koostööd.

Eesti on väike ja eestlasi on vähe – meie üks suuremaid ühiseid väljakutseid peab olema lisaks inimeste heaolule ka väärtuslik elukeskkond ja keskkonnakaitse. Näiteks Soomes on kokku kutsutud riigi brändi arendamise töörühm, mille eelmise aasta lõpuks valminud raport seab riigi eesmärgiks mitmeid tahke Soome looduse parendamiseks ning sellest riikliku prioriteedi tegemiseks. Nii näiteks on võetud eesmärgiks, et 2030. aastaks on vähemalt pool toidust mahetoodang ja kõikide järvede vesi peab selleks ajaks olema joogikõlblik (vt EPL 22.01.2011). Et inimestel oleks hea elada. Ka meie kohus on täna panustada elukeskkonna parandamisele – et paraneks inimeste tervis ja elukvaliteet. Meie kõigi kohus on väärtustada elukeskkonda ning anda panus selle parandamiseks. On ütlematagi selge, et nende teemade tähtsustamine annab tulevikus konkurentsieelise ka majanduslikus mõttes.

Juba praegu võime välja tuua kindlad valdkonnad, kus Eesti on nelja aasta pärast kindlasti oluliselt paremas seisus kui täna. Üks neist on transport. On selge, et märkimisväärselt Eesti ühendusteed Euroopa Liidu liikmesmaadega: raudtee- ja lennuühendused peavad olema paremini kooskõlla viidud inimeste ja majanduse vajadustega. Lennuliiklus peab paranema tuntavalt ja reaalseks peab saama võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse. Praegu on puudu visioon Tallinna lennujaamast kui reisikeskusest, kust lähevad lisaks lennuliinidele bussi-, rongi- ja trammiliinid nii Tallinnasse kui kogu ülejäänud Eestisse. Kuid usun, et see on aja küsimus.

Väga oluline on ka riigisisene transpordiküsimus: nelja aasta pärast on valmis Tallinn-Narva maantee rekonstrueeritav osa ja Tallinnast Tartu suunas Mäoni hakkab kulgema neljarealine maantee. Aastal 2014 saab uute rongidega Tallinnast Tartusse sõita vähem kui kahe tunniga. Need on vaid mõned näited, kuid väga olulised, sest paremad ühendusteed loovad uued võimalused ka turismi edenemiseks.

Järgmise nelja aasta jooksul on meil võimalik oluliselt vähendada elatustaseme mahajäämust Euroopa Liidu rikkamatest riikidest. Kui enamikes eurotsooni kuuluvates riikides kulub suure laenukoormuse olukorras märkimisväärne osa sisemajanduse kogutoodangust laenuintresside tasumiseks, siis tänu väiksemale laenukoormusele saame meie selle võrra rohkem investeerida arengusse. Riigi rahanduse hea ja stabiilne seisund annab investoritele kindlust suunata siia välisinvesteeringuid ning loob eelduse selleks, et uutele langustele maailmamajanduses ei tule reageerida maksukoormuse tõstmisega.

Alati tuleb arvestada sellega, et positiivsete väljavaadete realiseerumist ja uuele arengutasemele jõudmist võivad ohustada riskid, mis saavad tulla nii väliskeskkonnast ja maailmamajanduse arengutest kui tuleneda siseriiklikest teguritest. Välisriske saame me ise mõjutada vähe, seda rohkem aga on meil endal võimalik vältida siseriiklikke tegureid.

Suurematest siseriiklikest riskidest võiks esile tuua järgmised: senise konservatiivse eelarvepoliitika asendamine lõdvema, eelarvedefitsiiti suurendava ja üle riigi võimalusi ületava kulukohustusi tekitava eelarvepoliitikaga; maksupoliitika sisseviimine, kus maksukoorem tõuseb ning samal ajal rakendatakse arvukalt erandeid ja soodustusi; tasase tulumaksu asendamine astmelisega; liberaalse majandusmudeli ümberpööramine, jne. Iga selline samm takistab majanduse arengut, peletab eemale investoreid ning muudab maksusüsteemi ebaefektiivseks.  Seda, mis  on raske vaevaga pika aja vältel loodud, on lõhkuda kerge, aga uuesti ülesehitamiseks võib kuluda aastaid.