Sellel nädalal võis näha märkimisväärseid arenguid võlakirjaturgudel. Probleemsete riikide riigivõlakirjade intressid langesid ja langus oli märkimisväärne. Nüüd on küsimus selles, kes langustrend on jätkuv ja kas saab rääkida isegi suunamuutusest.
Võlakirjaturu pingete leevenemise põhjusi pole raske aimata. Turud on ootuses, et peagi käivitub Euroopa Keskpanga poolt väljalubatud uus suuremahuline võlakirjade ostuprogramm. Sellel korral on keskpank lubanud, et ostuprogrammile kehtestatakse ranged tingimused. Ehk, spekuleeritakse, et septembris võib oodata Hispaanialt riigipõhist abitaotlust, lepitakse kokku abiprogrammi tingimused ja võlakirjaost saab alata.
Kohtumisel Riigikogu rahanduskomisjoniga kaitses Eesti Panga president Ardo Hansson keskpanga ametlikku seisukohta, mille kohaselt kriisi lahendamisse peavad eelkõige panustama valitsused ja mitte lootma lahendustele nii-öelda keskpanga tagaukse kaudu. Keskpanga roll on eelkõige hinnastabiilsuse ja rahaturu toimimise tagamine. Keskpanga poolset turgude rahastamist saab käsitleda vaid suurema paanika vältimise instrumendina ning valitsuste kaudne rahastamine on keskpanga mandaadi suhtes väga piiripealne tegevus. Kust see piir läheb, sellele ei ole ühest vastust. Euroopas käib selle üle debatt, on arvamusi, et see piir on juba ületatud. Teised ütlevad, et kriisi lahendamise ajutise meetmena on sellele piirile lähenemine põhjendatud.
Kui me vaatame otsa numbritele, siis olemasoleva stabiilsusmehhanismi EFSF poolt on võetud kohustusi ca 250 miljardi euro mahus, kui siia arvestada ka esimene kavandatav 30 miljardi euro suurune väljamakse Hispaania pangaprogrammiga seoses. Ehk, pool stabiilsusmehhanismi 500 miljardi suurusest laenuvõimest on juba käiku läinud
Keskpanga varasema võlakirjaprogrammi maht jäi suurusjärku 210 miljardit eurot, ehk EFSFi ja keskpanga sekkumise senised mahud on suurusjärgus võrreldavad. Aga see on keskpanga uue oodatava võlakirjaostu programmi eelne seis.
Loodava stabiilsusmehhanismi ESMi asutamislepingus on fikseeritud, et üleminekuperioodil, mis kestab kuni EFSFi tegevuse täieliku lõpetamiseni, ei ületa ESMi ja EFSFi antavate laenude kogumaht 500 miljardit eurot.
Seega juhul kui näiteks Hispaania peaks taotlema riigipõhist toetuspaketti, mille kogumahu kohta ametlikku prognoosi ei ole, aga juhul kui see tuleb näiteks oletatavas suurusjärgus 300 miljardit eurot, siis stabiilsusmehhanismi võimekusest ei piisa kriisi tõkestamiseks juhul kui realiseeruvad negatiivsemad stsenaariumid.
Millised oleksid keskpanga kavandatava sekkumise pikemaajalised tagajärjed inflatsiooniriski seisukohast ja rahasüsteemile tervikuna, on pikema käsitluse teema.
Igal juhul hetkeseis viitab sellele, et finantsturud on juba ette arvestanud sellega, et keskpank hakkab lähiajal rakendama uusi meetmeid selleks, et alandada Hispaania ja Itaalia laenamiskulusid.