See pole väga viisakas väljendusviis ja on ilmselt ka paljude riikide suhtes ebaõiglane üldistus, aga kui huumor kõrvale jätta ja teema sisuga edasi minna, siis sel ajal kui meie Riigikogu alles tegeleb asutamislepinguga tuleks väga tähelepanelikult jälgida edasisi võimalikke arenguid.
Vastutustundlikku rahanduspoliitikat ajavaid riike peaks ettevaatlikuks tegema eelkõige Euroopa Keskpanga hiljutine lubadus rakendada uus võlakirjade tugiostude programm. Keskpanga varasema 210 miljardi euro mahus sekkumine pidi olema „ühekordne ja ajutine meede“. Keskpangale seatud mandaadi ületamise riski püütakse vähendada lisanduvate tingimustega seadmisega, millest põhiliseks on EFSFi või ESMi programmi olemasolu. Tugiostude sisu on olulises osas aga sama.
Veelgi ohtlikum oleks loodavale stabiilsusmehhanismile ESM panganduslitsentsi omistamine, kuna see võimaldab kaasata ka keskpanga vahendeid. Igal juhul lõunapoolsemate liikmesriikide juhid on üsna optimistlikud, et selline ESM pädevuse laienemine seisab ees ja lähiajal teostub. See on väga põhimõtteline küsimus, kuivõrd keskpanga vahendite kaasamine vähendab ESMi motiivi tulevikus hoida oma reitingut kõrgeimal tasemel ja teha pingutusi investorite usalduse võitmiseks ja nende leidmiseks eelkõige väljaspool Euroopat. Arvan, et ei ole liialdus väita, et sel juhul oleks tegemist keskpanga rahakanali avamisega, ehk sisuliselt rahatrükiga valitsuste heaks.
Ehk, juhul kui arengud lähevad lähitulevikus tõesti lõdvema rahapoliitikaga riikidele soovitud suunas, võime rääkida juba mitte vähese raha eraldamist, aga juba terve rahakanali avamisest „sotsialistlikuks kontrrevolutsiooniks“.