Eesti Päevaleht (Ärileht), 16.12.2009

Müügimaks on maksunduse eilne päev, mis ei lähe kokku Eesti lihtsa ja efektiivse maksusüsteemiga, ütleb endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Vaatasin, et statistikaameti viimase pressiteate järgi peatus Eesti hotellides tänavu oktoobris välisturiste 3% võrra rohkem kui aasta tagasi. Kas teie sektoris on majanduskriis möödas?

Neist arvudest ei tasu veel midagi järeldada. Oktoober oli tõesti väga hea kuu – viis nädalavahetust ja koolivaheajad. Ka detsembri algus oli hea, kuuendal oli Soome iseseisvuspäev ja paljud soomlased ööbisid siin. Hotellid olid ilusasti pooltäis.

Aga tegelikult on selle aasta kümne kuuga Tallinna majutusasutustes ööbijate arv vähenenud 170 000 inimese võrra. Tallinnas oli käive keskmiselt ühe toa kohta languses 25% võrreldes eelmise aasta kümne esimese kuuga.

Kas see on langus käibes?

See tuleneb olemasolevate tubade keskmise hinna ja täituvuse langusest, mis lõppkokkuvõttes avaldub käibenumbrite languses.

Tallinna hotellinduses on ikkagi soomlaste käitumine otsustav?

Jah, kindlasti. See on meie erinevus võrreldes lõunanaabritega, kus on rohkem turiste Saksamaalt, Suurbritanniast, Ida- ja Lõuna-Euroopast ja mujalt. Meil on valdavas osas soomlased. Soome turistide arv vähenenud ei ole. Küll on vähenenud keskmine kulutamine ühe turisti kohta.

Kas venelased on tulemas?

Venelasi ootame aastavahetusel umbes samas suurusjärgus nagu eelmiselgi aastal. Vene turistile omaselt on ka majutuse aeg keskmiselt pikem. Nad jäävad siia ka jaanuari alguseks.

Millal võiks Eestisse, ja konkreetselt Tallinna hotellidesse, jõuda rahvusvahelised konverentsituristid? Nagu näiteks Helsingis.

Hotelliturg on Helsingis ja Tallinnas täiesti erinev. Meil on nädalavahetustel hotellid täis ja nädala sees tihti tühjad. Helsingis on nädalalõpud tühjad ja nädala sees täis. Helsingi hotellides domineerivadki tööreisijad ja konverentsikülastajad. Otsustab ühenduste arv.  Vaadake, kui palju lennukeid maandub Vantaa lennuväljal. See paneb asja paika. Tallinn ja Helsingi pole võrreldavadki.

Mida Tallinki hotellid on aasta jooksul majanduskriisiga toimetulekuks teinud?

Hotellindus on tööjõumahukas valdkond. On kärbitud nii palkasid kui ka vähendatud koosseise. Sellega ollakse ka tulemustesse jõudnud.

Kuid hotellimajanduses on teatud kulud, mida niivõrd lihtne vähendada ei ole. Kas või kapitalikulud – hotellide ehitus on reeglina finantseeritud laenurahaga ja pangad järeleandmisi tegema ei kipu. Hotellidel on omakorda hästi palju partnereid, kes osutavad teenuseid ja paljud partnerid on omahindadega alla tulnud. Välja arvatud monopolid. Mitmed püsikulud on pigem kasvanud – vesi, energia.

Küsin nüüd teisel teemal. Kuidas hindate valituse tegutsemist viimase aasta jooksul?

On tekkinud suur võimalus liituda lähiajal eurotsooniga. Selle võimaluse lõid tegelikult need poliitikad, mida on rakendatud. Kui meil oli kõrgkonjunktuur, siis riik pani raha reservi. Aastatel 2005–2006 Eesti eristus sellega ka paljudest teistest riikidest. Lisaks väike välisvõlg ja eri valitsuste poolt elluviidud konservatiivne eelarvepoliitika. Alles praeguses kriisis on see hästi selgunud, kuivõrd vajalik see poliitika oli, et riigi rahandus majanduskriisis vastu peaks.

Mäletan väga hästi, et kõik parteid tahtsid raha kulutada, mitte koguda.

2007. aasta riigikogu valimistel lubati valijatele põhiliselt raha. Ja see avaldus ka eelarvepoliitikas. 2007. aasta keskel tehti ju veel kulusid suurendav eelarve. 2008. aasta eelarve tehti omakorda vist 25%-se kasvuga. Riigi reaktsioon olukorrale hilines. 2008. aasta eelarvet tuli jooksvalt kärpida. Seda, 2009. aasta eelarvet tuli hakata kärpima kohe pärast jõustumist.

Kas riigieelarve kärpimine on olnud õige või oli ka mingi alternatiiv?

See on olnud paratamatu, sest raha lihtsalt ei ole.

Kuidas hindate viimase aasta kärpimist? Kas valitsus on kärpinud õigetest kohtadest?

Põhimõtteliselt Eestil suuri valikuid ei ole olnud. Ma ei kujuta ka hästi ette teistsugust lähenemist. Kärped on olnud paratamatud ja, olgem ausad, kärbitud on kõikidest valdkondadest ja kõikidest ministeeriumitest. Sotsiaalsfäär on pääsenud.

Aga kui teie oleksite rahandusminister, millised kärped oleksite teistmoodi teinud?

Arvan, et sisejulgeoleku arvelt, hoolimata sellest, et headel aegadel oli see keskseid prioriteete ja sai lisafinantseerimist, on ehk natukene kergekäeliselt mindud kokku hoidma.

Mida te arvate Tallinna kavandatud müügimaksust?

Müügimaksu käsitletakse ekslikult käibemaksu lisaprotsendina. See ei ole nii. Näiteks käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Ettevõtte enda käibelt arvutatud käibemaksust saab maha arvata oma ostudelt tasumisele kuuluva käibemaksu. Müügimaks arvestatakse juurde käibele ja sellest ei saa maha arvata ei ostmisel tasutud käibemaksu ega ka müügimaksu. Kaks süsteemi omavahel kokku ei sobi, kaubad ja teenused ehk maksustamise objektid erinevad, ka maksumaksjad võivad erineda, samuti käibe toimumise koht ja aeg. Minu hinnangul lähtub sellest loogikast käibemaksu direktiiv ja sellele viitas ka maksumaksjate liit, et müügimaksu rakendamine on direktiiviga vastuolus. Rahandusministeerium küll ütles, et just nagu ei ole vastuolus, aga ma kardan, et ministeerium seekord eksib.

Mis siis müügimaksu nii keeruliseks teeb?

Kui võrdleme müügimaksu ja käibemaksu korraldust, siis käibemaksu seaduses on defineeritud maksustamise koht, maksustamise aeg ja maksustamise objekt. Müügimaksu definitsioon jätab juba seaduses palju tõlgendamise võimalusi. Mis on üldse müügimaksuga maksustatav käive? Müügimaksu peavad näiteks maksma ka need, kes pole registreeritud käibemaksukohuslased. Müügimaksuga võidakse maksustada ka käibemaksu seaduses sätestatud 0% määra ehk ekspordikäivet. Võib tekkida topeltmaksustamine.

Omaette küsimus on müügimaksuga maksustava käibe tekkimise koht. Näiteks tegutsevad firmad, kes müüvad posti teel, telefoni teel, äriühingul võib olla müügikohti ka mujal Eestis, müüakse interneti kaudu. Millest lähtuda? Kas registreeritud kohast? Või arvuti asukohast? Või büroo asukohast? Suur segadus ühesõnaga. Tallinna linn tõenäoliselt selle maksu haldamisega toime ei tule, ta peab abi küsima riigi maksuametilt. Praeguse teadmise juures ma arvan, et ka riiklik maksuamet ei saa selle maksu haldamisega hakkama.

Saan ma õigesti aru, et teie arvates on müügimaks siis halb ja vale?

Müügimaks on eilne päev maksunduse praktikas. Müügimaks on täpselt vastand praegu kehtivatele Eesti maksupõhimõtetele – need on 1993. aasta maksureformiga paika pandud lihtsad põhimõtted: ühetaoline tulumaks, võimalikult vähe erandeid, lai maksubaas, maksukohuslased on võrdselt koheldud ja maksude haldamine on lihtne.

Müügimaks on ka eilne päev tänapäeva käibemaksusüsteemiga võrreldes. Mina ütleksin küll, et müügimaks ei sobi kokku selle käibemaksusüsteemiga, mida rakendatakse Eestis ja teistes Euroopa riikides.

Mida arvate Eesti maksusüsteemist? On seda vaja reformida? Kas see on hea süsteem?

Eesti maksusüsteem ei ole halb maksusüsteem. Vastupidi – päris hea maksusüsteem. Mina olen olnud ametnikuna Eesti maksusüsteemi kujundamise juures. Pean silmas konkreetselt 1993. aasta maksureformi. Meie maksusüsteemi üldised põhimõtted on madalad määrad, lai maksubaas ja vähe erandeid. Maksude kogumine on efektiivne. See on maksumaksjatele lihtne ja arusaadav. Ma ei näe vajadust suurteks reformideks.

Astmeline üksikisiku tulumaks – kas olete poolt või vastu?

Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. 1993. aastal Eesti rakendas proportsionaalse tulumaksusüsteemi. See oli kindlasti õige samm. Seda süsteemi tagasi pöörata poleks kindlasti mõistlik.

Osa ettevõtjaid kurdab, et sotsiaalmaks on Eestis väga kõrge. Mida arvate ideest kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir?

Ülempiiri seadmist tasub kindlasti kaaluda.

Kas Eestis võiks kehtestada automaksu. On see ideena väärt asi?

Eesti on selles mõttes erand, et meil on ainult registreerimismaks. Aga see on küsimus, mida ma ei tahaks üldse tähtsustada. Automaks ei ole kõige tähtsam teema. Võibolla ka nii, nagu praegu on.

Kas maksutulud tuleks avalikustada?

Ma olen selle peale kunagi jaatavalt vastanud, kuid ka see pole küsimus, mis peaks olema hirmus tähtsal kohal.

Saan aru, et olete meie maksusüsteemiga üsna rahul. Kas üldse on midagi, mida muuta?

Eestil on suhteliselt efektiivne maksusüsteem. Nende põhimõtetega tasub jätkata. Käibemaksu põhimõtteid ei saagi muuta, need on Euroopa Liidu direktiiviga paigas. Otseste maksude puhul on liikmesriikidel rohkem otsustamisruumi. Astmelise tulumaksu kohta ütlesin oma seisukoha. Sotsiaalmaksu ülempiiri seadmist võiks kaaluda. Palju on räägitud ka klassikalise ettevõtte tulumaksumäära sisseseadmisest. Seegi on kindlasti tervitatav diskussioon. Ma ise viisin teatud ettepanekud ettevõtte tulumaksu süsteemi ümbertegemiseks valitsusse juba 2006. aastal. Tollal ei leidnud see poliitilist toetust.

Mida arvate riigiettevõtete, näiteks Eesti Energia aktsiate viimisest börsile?

Vähemusosalust, näiteks 15–25% võiks börsile viia, kuid riigile peaks jääma aktsiate kontrollpakk ning otsustamisõigus.

CV

Aivar Sõerd, Tallinki hotellide juht