Uue aasta Eesti majanduse ja rahanduse trendide prognoosimisel tuleb lähtuda sellest, et oleme osa ja sõltume maailmamajanduse arengutest.

Eelkõige tasub tähelepanelikult jälgida arenguid globaalsetel finantsturgudel ja eelkõige euroala, kuhu meiegi hakkame kuuluma, finantsturgudel.

Euroala võlakriisi lahenemine, mille arenguid hetkel on raske prognoosida, on järgmisel aastal kindlasti keskse tähelepanu all.

Eesti majanduse arengutest rääkides, seoses euro kasutuselevõtuga, prognoositakse mõningat siseturu kahanemist, kuivõrd vähemalt aasta algul pigem eurosid säästetakse. Samas järk- järgult paraneb tarbijate kindlustunne seoses kriisist väljumisega.

Maailmamajanduse mõjude juurde tagasi tulles, riskid tulenevad inflatsioonisurvest, geograafiliselt ebaühtlastest kasvuväljavaadetest ja riikide rahanduse olukorrast.

Vaadates Eesti riigieelarve tulude laekumisi käesoleva aasta riigieelarvesse, siis tulude laekumine isegi minu hinnangul ületab ootuseid, eriti käibemaksu ja aktsiiside osas, mistõttu käesoleva aasta ja ka järgmise aasta valitsussektori defitsiit võib jääda väiksemaks kui prognoositud. Negatiivsem pool on siin, et just nende maksutulude paremat laekumist mõjutab prognoositust kõrgem inflatsioon.

Vaadates majandust valdkonniti kitsamalt, näiteks turismindust, siis meie mingisugust kahanemist seoses euro tulekuga ei prognoosi, kuivõrd turismisektor valdavalt sõltub välisturistidest.

Alates lõppeva aasta aprillist on  turismiturg jõudsalt kasvanud ja järgmisel aastal prognoosime kiire kasvu jätkumist. Euro tulek muudab välisturistide hinnatunnetuse selgemaks, väljavaated üldiselt paistavad optimistlikud. Kõige suuremat külastuste arvu kasvu näitavad soome ja vene turistid. Näiteks lõppeva aasta detsembrikuu Tallinna hotellide täituvus kuu algusest tänaseni on 53%, eelmisel aastal oli see 41%, ehk täituvuse kasv on olnud detsembrikuus 30%. Vähemalt samasugust arengut prognoosime ka järgmise aasta esimeseks kvartaliks.

Euro kasutuselevõtu mõju hindade kasvule pole siiski peamine.

Kui vaatame jälle turismisektorit, siis hindade kujunemist mõjutab ühest küljest suurenenud nõudlus, mis on tänavu avaldunud rekordlilise välisturistide arvu kasvu näol.

Nõudluse kasvu ootame ka järgmisel aastal.

Samas pakkumine ei ole kasvanud, tänavu ei ole Tallinna hotelliturule uusi tubasid juurde tulnud.  Uusi hotelle ei ole oodata ka paaril järgmisel aastal, uusi projekte kindlasti käivitatakse või siis jätkatakse varem külmutatud projektidega, aga detailplaneeringute menetlemine ja ehituste püstitamine on pikaajaline protsess, mistõttu pakkumine hotelliturul on järgmisel paaril-kolmel aastal stabiilne.  Kuna hind on nõudmise ja pakkumise funktsioon, siis nõudluse kasv pakkumise samale tasemele jäädes paratamatult jõuab ka hindadesse.

Hotellitubade hindade langus peatus käeoleva aasta sügisel, järgmisel aastal võib oodata järk- järgulist hindade taastumist, aga hotellitubade hindade kriisieelsele tasemele jõudmiseni on veel pikk tee, järgmisel aastal seda kindlasti ei juhtu.

Euro kasutuselevõtt on kindlasti avaldanud mõju juba lõppeval aastal, seda kiirema majanduskasvu, täiendavate investeeringute ja riigireitingute paranemise näol.

Meie majanduse kasvuväljavaated järgmisel aastal on paremad kui enamikel teistel eurotsooni kuuluvatel riikidel.