Ühes muinasjutus oli kord üks kukk, kes keksis ja kires ning kuulutas kogu maailmale, kuidas päike tõuseb hommikul ainult tänu temale, kuna ta nii kenasti kireb ja laulab. Siis aga löödi kukk maha ja keedeti supiks. Päike aga tõuseb endiselt igal hommikul.

Meile on juba teada antud, et Eesti teise kvartali kõiki ootusi ületanud 5,7 protsendiline majanduskasv sündis vaid tänu valitsuse pingutustele majanduse käimalükkamisel. Majandusminister Kadri Simson ei väsi kuulutamast, et eelmise aasta lõpus ametisse asunud valitsuse esmaseks ülesandeks oligi Eesti majanduse taaskäivitamine ja et nüüd on see tänu valitsuse poolt elluviidud poliitikatele juhtunud.

Loomulikult on majandusministri jutt mõeldud nendele, kes asjadest midagi aru ei saa.

Esiteks, majanduskasv hakkas hoogu võtma juba eelmise aasta algul, kui paranema hakkasid olulised majandusnäitajad ja suurenema nõudlus ekspordi sihtriikides.

Teiseks, valitsus saab asju majanduses mõjutada peamiselt maksu- ja eelarvepoliitika kaudu. Praeguse valitsuse maksupoliitilised otsused hakkavad mõju avaldama põhiliselt alles alates järgmisest aastast ja mõju on kahjuks pikemaajalisele majanduskasvule negatiivne. Kasvab maksukoormus ja tulevad uued maksud.

Tänavune riigieelarve, kuhu ajaliselt ka rekordilise kasvuga teine kvartal ajaliselt sisse mahub, on koostatud põhilises osas Reformierakonna juhitud valitsuse poolt. Mõned muudatused praeguselt koalitsioonilt eelarvesse tehti, nagu sotsiaalmaksu langetuse ärajätmine ja aktsiisitõusud, aga need küll kuidagi majandust elavdada ei saa.

Käesoleva aasta avaliku sektori  investeeringud, mille hulgas on ka Haabersti ristmiku ehitus ja Ülemiste trammiliin, on rahastatud samuti eelmise valitsuse poolt koostatud eelarvest. 

Ja kolmandaks, kasvu eelduseks on meie ettevõtjate tulemuslik töö ja seda eelkõige eksporditurgudel ning üldine majanduse hoogustumine ja nõudluse kasv kogu Euroopas.  Pole põhjust valitsussektori kulutusi suurendada, et läbi selle majanduskasvu elavdada.

 

Valitsuse kulutamissoovidele tuleb pidurit tõmmata

 

Mis riigi rahandust puudutab, siis kiirem kasv toob eelarvesse ka rohkem maksutulu. Teisest küljest pole aga enam võimalik rääkida aastaid kuuldud juttu sellest kuidas majandusareng on allapoole potentsiaalset taset. Ehk teisisõnu, seni oli nii, et nn struktuurse eelarvetasakaalu saavutamiseks võis lubada väikest nominaalset defitsiiti. Majandustsükli muutumisel ja üleminekul kasvule muutub olukord vastupidiseks. Struktuurse tasakaalu saavutamiseks on vaja nominaalset ülejääki.

Enne viimast majanduskriisi polnud struktuurse tasakaalu mõistet veel olemaski, aga Eesti riik käitus kriisile eelnenud kiire kasvu aastatel ratsionaalselt ja pani reserve kõrvale. Reservid koguti aastatel 2005-2007 kui peaminister oli Andrus Ansip. Samasugust käitumist tuleks eeldada ka nüüd ja uuendatud eelarvereeglitega ellu kutsutud struktuurse tasakaalu definitsioon seda nõuabki. Ratase valitsus aga alustas eelarvetasakaalu reegli lõdvendamisega ja seda majandustsükli kasvu aastatel. Reservide kogumisest pole Ratase valitsuse puhul vist mõtet rääkidagi. 

 

Reserve on aga vaja olukorraks, kui majanduslanguse puhul riigi maksutulud järsult langevad, eelarve kulud aga püsivad stabiilsed. Pensionid on vaja välja maksta, ravikindlustussüsteem nõuab stabiilset rahastamist, politsei ja päästjate kulud eelarvega kindlustamist. Tulude laekumine sõltub majandustsüklist, kulusid mõjutab majandustsükkel vähem. Tulude ja kulude vahe on vaja katta kas reservidest kui neid on või siis laenuga.

 

Läti riik sattus viimase kriisi ajal olukorda, kus riigi

halvenenud rahalise olukorra lahendamiseks tuli kasutada rahvusvahelist finantsabi. Arvestatavaid reserve kriisi puhkedes polnud, kuna kriisieelsete aastate eelarved olid koostatud väikese defitsiidiga.

 

Lõppeval nädalal tutvustas Soome valitsus oma eelarveplaane. Jätkatakse kokkuhoidu, et riigi võlakoormust vähendada, kasutades ära soodsat majanduskeskkonda. Kuna majanduskasv on oodatust parem, loodab Soome peaminister aastaks 2021 võlgu elamisest pääseda.

 

Headel aegadel tuleb koguda reserve kehvemateks aegadeks, see on lihtne tõde. Järgmise aasta eelarve kokkupanekuks on valitsusel aega veel septembri lõpuni. Paranenud majanduskeskkond annab võimaluse reservide taastamiseks. SKPga võrreldes võiks eesmärk olla vähemalt sama taseme saavutamine, kui oli viimasele kriisile eelnenud aastatel.