Järgmise aasta riigieelarve kava tugineb rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile. Prognoosi valmimise ajal augustis olid ootused käesoleva aasta majanduskasvuks kõrgemad kui kevadel, samas järgmise aasta prognoos jäi enamvähem samaks mis kevadel ning eelarve tulude prognoosi aluseks jäi 3,6%-ne kasvuootus. Võrreldes teiste institutsioonidega oli ministeeriumi prognoos pigem konservatiivne, kuna nii IMF, Euroopa Komisjon, OECD ja ka Eesti Pank prognoosis Eestile suuremat kui 3,6protsendilist majanduskasvu.

Maailmamajanduses oli käesoleva aasta esimesel poolel oodatust tugevam kasv, kuna kriisist väljumine oli jõulisem kui eeldati.

2011. aastaks oodatakse kasvu aeglustumist, kuivõrd mitmed suurriigid piiravad eelarvekulutusi ja on vähendamas riigivõlga, pidurdades sellega nõudlust. Kasvu kiirenemist oodatakse taas 2012. aastal. Majanduskasv siiski jääb maailmamajanduses veel mitmeteks aastateks tagasihoidlikuks.

Mis puudutab eelarve tulude aluseks olevat majandusprognoosi, siis on see realistlik. Ka eile avalikustatud Swedbanki majandusprognoos ootab meie majandusele järgmiseks aastaks isegi 4,5 protsendilist kasvu. Maksutulude laekumise paranemist toetab ka tarbijahinnaindeksi kasv.

Käibemaksu on juba tänavu laekunud rohkem kui aasta varem ja kasvutrend paistab jätkuvat. Kui vaadata eelkõige siseriiklikke arenguid, siis võiks öelda, et maksutulud võivad isegi laekuda paremini kui oodatakse, aga maailmamajanduses on liiga palju määramatust ja nende arengute mõju meile võib avalduda nii soovitud aga ka soovimatus suunas.

Igal juhul ootused, et maksutulud laekuvad planeeritud mahus, on realistlikud. Peamise osa planeeritud eelarvetulude kasvust lisaks maksutuludele annavad saastekvootide müügitulud ja välisvahendid.

Euro kasutuselevõtu mõju investeeringutele järgmisel aastal võib osutuda samuti oodatust tugevamaks, kuigi praegune maailma majanduskeskkond ei ole investeeringute jaoks väga soodne. Samuti ei ole teada, kuidas käituvad Eesti kommertspangad, kui seoses euro kasutuselevõtuga alaneb kohustuslik reservmäär pankadele. See peaks vabastama vahendeid laenumahtude suurendamiseks, pangad võivad neid vahendeid aga kasutada oma laenude tagasimaksmiseks ja reservide suurendamiseks.

Järgmise aasta eelarvekava toob suures mahus investeeringuid infrastruktuuri ja transporti. Olulisel kohal on regionaaltoetused ja ettevõtlustoetused, mis peaks positiivset mõju avaldama majanduse taastumisele.

Eelarvekava on koostatud siiski defitsiidiga ja järgmiste aastate suurimaks eelarvepoliitiliseks väljakutseks saab kindlasti olema valitsussektori tasakaalu saavutamine. Teadaolevalt on seni defitsiidi katteallikaks nii reservid kui ka laenud. Maksukoormuse kasvu järgmisel aastal võrreldes tänavuse aastaga ei ole oodata.