R
Eelmisest aastast alates hakkas kehtima uus, varasemast keerulisem ja mitmes aspektis ebaõnnestunud tulumaksusüsteem. Maksuvaba tulu määr pandi sõltuma maksumaksja aastatulust. Uus maksusüsteem pidavat olema õiglasem kui varem kehtinud ühetaoline maksuvaba tulu. Paraku just ebaõigluse tekitamine on uue maksusüsteemi suurim puudus. Aastaga on välja tulnud liiga palju vigu ja liiga palju näiteid ebaõiglusest.
Püüdes aru saada ja mõista uue maksusüsteemi olemust, siis on selle põhisisuks edasipüüdlikkuse ja varasemast suuremate tulude teenimise kõrgem maksustamine. Alates 1200 euro suurusest kuusissetulekust hakkab maksuvaba tulu järsult vähenema. Tuluvahemikus 1200 – 2100 eurot kuus tekib anomaalia ja tegelik maksukoormus kerkib 31 protsendini. Seega keskmise tulu ja selle lähedase tulu saajad said saajad said suurima maksukoormuse osaliseks.
Töötavad pensionärid kaotasid rohkem kui teised maksumaksjad
Kõige rohkem aga kaotasid uuest maksusüsteemist töötavad pensionärid. Kui minister kaotab maksureformiga oma kuusissetulekult 36 eurot, siis töötava pensionäri kaotus on kuni 83 eurot kuus. Eesti pensionäride vaesusrisk on Euroopa Liidu kõrgeim, selgus hiljutisest uuringust. Kui tervis lubab siis paljud pensioniealised jätkavad panustamist tööjõuturul. Kas see on õiglane, et töötav pensionär peab olema solidaarsem kui kõrgepalgaline riigiametnik?
Varem keskmiselt vanaduspensionilt tulumaksu ei võetud. Nüüd on aga nii, et teatud tulupiirist alates maksustatakse kogu pension ja muud tulud alates esimesest eurost tulumaksuga.
Hinnatõusud võtavad tagasi lubatud maksuvõidu
Eesti on pikalt püsinud euroala kiireima hinnakasvuga riikide edetabeli absoluutses tipus. Kahe viimasel aasta jooksul oleme näinud ka seda, et Eesti hinnakasv on olnud mõnel kuul ka kaks korda kiirem kui euroalal keskmiselt. Eelmisel aastal kasvasid hinnad Eestis kolm korda kiiremini kui Soomes. Eesti tarbijale on Lätist saanud turvasadam, kust saab mitte ainult odavamaid aktsiisikaupu, aga ka odavamaid ehitusmaterjale, tarbekaupu ja isegi küttepuid.
Kuna hinnakasvu veavad suuresti energiahinnad, siis mõjutavad globaalsed hinnatõusud samamoodi ka teisi riike. Eesti positsioon euroala hinnatõusu edetabelis on aga vääramatu. Valitsuse eelarve- ja maksupoliitikal on selle positsiooni saavutamisel piisavalt suur roll. Eesti Panga hinnangul on aastasest inflatsioonist ligi viiendiku andnud erinevad maksutõusud.
Riigi reservid vähenevad
Riigil on kaks põhilist reservi – stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv. Likviidusreservi on erinevad valitsemissektori üksused hoiustanud 1,3 miljardit eurot, suurimad hoiustajad on haigekassa ja töötukassa. Reservis oli aga eelmise aasta lõpu seisuga finantsvara alles vaid 647 miljonit eurot. Seega pool haigekassa ja töötukassa reservidest on ära kulunud riigi jooksvateks kuludeks. Rahandusministeeriumi ametlikud prognoosid ütlevad, et ka tänavu voolab raha likviidsusreservist välja rohkem kui sisse tuleb.
Tulude üldise hea laekumise taustal näeme aga aktsiisitulude erakordselt kehva laekumist. Maksutulude sõidutamine Läti riigi eelarvesse ja soomlaste ostude vähenemine põhjapiiril annab tunda ka riigikassas. See, milleni valed maksupoliitilised otsused ja lõtv eelarvepoliitika viinud on, kajastub ka riigi rahakotis. Tulemuseks on olukord, et kingime maksutulu Läti riigile ja samal ajal tühjendame oma väheseid allesjäänud reserve.