Senisest karmimatel sanktsioonidel oleks Venemaa majandusele ulatuslik mõju. Piirangud, mis on seni piirdunud põhiliselt sissesõidukeeldude ja varade külmutamisega üksikutele mõjukatele isikutele ning impordipiirangutega Krimmist pärit kaupadele ei oma ulatuslikku mõju majandusele tervikuna. Venemaa rahandust, pangandust ja energeetikat puudutavad sanktsioonid mõjutaks aga majandust tuntavalt ja oleks varasemast erineva kaalukategooriaga.

Venemaa vananeva rahvastikuga ja üha paisuvate sotsiaalkuludega riigi eelarvet on raske tasakaalus hoida ja defitsiiti tuleb katta reservide, riigivõla ja täiendavate erastamistulude arvel. Kuna seni on Vene riigi võlakoorem olnud madal, oli võimalik defitsiiti laenurahaga rahastada. Muutunud tingimustes ja üha halvenevate riigireitingute olukorras, kus investorid vaatavad Vene võlakirju rämpsuna, on raske majanduslikult põhjendatud tingimustel finantsturgudelt laenu saada.

Euroopa Liidu poolt rakendatavatel juurdepääsupiirangutel kapitaliturgudele satuks Venemaa rahandus tugeva surve alla. Löögi alla satuks ka riigi plaan tulla ettevõtetele appi kui majanduslangus süveneb. Varasematel aastatel on riik ulatuslikult majanduse elavdamise eesmärgil ettevõtteid toetanud, muutunud olukorras pole riigil selleks lihtsalt vahendeid. Löögi alla satub Venemaa pankade rekapitaliseerimise plaan, mille eesmärgiks oli seatud pankade laenuportfelli suurendamine.  Ajal kui investorid viivad raha Venemaalt teistele arenevatele turgudele, on küsitav ka  erastamistulude planeeritud laekumine.

Venemaa majandus saab tugineda suurele siseturule. Venemaa on juba asunud siseturgu kaitsma piirates välismaiste toiduainete ja tehnikatoodete sissevedu, lootes seeläbi arendada rahvuslikku majandust. Majanduslik isolatsioon aga tähendab tehnoloogilist mahajäämust ja ei ole kuidagi kooskõlas varasema ulatusliku majanduse moderniseerimise programmiga.

Vene suur siseturg ei ole kindlasti ülemäära ostujõuline. Kapitali lahkumine ja välismaiste firmade eemaletõrjumine ei aita kuidagi kaasa uute töökohtade tekkele. Pigem võib ettevõtete madal konkurentsivõime ja vähenev välisnõudlus kaasa tuua tehaste sulgemisi ja sotsiaalsete pingete kasvu tööstuslinnades.

Ajaleht Nezavisimaja Gazeta vahendab, et ekspertide hinnangul seisab ees järsk toiduainete hindade tõus – teatud toodete puhul võib hind isegi kahekordistuda. Piirangute alla sattunud tooteliigid tuleb millegagi asendada – kas kodumaise tööstuse toodetega või nende riikide toodetega, millised piirangute alla ei kuulu. Asendamine aga võtab aega ja seni võib tekkida mõnede toodete defitsiit või kerkida järsult hind. Kuna Venemaa Keskpank on tõstnud baasintressi ja pangandus on sanktsioonide tõttu surve all, siis ootab kodumaist tööstust ees laenuintresside kasv, mis paratamatult kandub üle omahinda. Venemaa statistikaameti andmetel juba kasvasid käesoleval aastal ajavahemikul jaanuar kuni juuni toiduainete hinnad 8%.

Rubla nõrgenemine ja riigieelarve kehvade väljavaadete tõttu kannatav sotsiaalsektori rahastamine avaldab omakorda mõju elanike ostujõule. Olukorda teravdab ka regionaalsete eelarvetulude kahanemine madalama maksulaekumise ja föderaaleelarvest tehtavate toetusmaksete vähenemise tõttu. Kohustuse täitmiseks, näiteks õpetajate palkade maksmiseks ja muude kulude katteks peavad regioonid suurendama laenukoormust.  Kardetakse, et sotsiaalsete teenuste kättesaadavus halveneb.

Mingi piirini saab propaganda abil elanike pahameele suunata sanktsioone rakendavale välismaailmale, aga paratamatult hakkab elanike heaolu langus mõjutama ka poliitikakujundajate otsuseid.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uus juht on öelnud, et Eesti peab saama konkurentsivõimelisuse poolest maailma juhtivaks riigiks. See on silmatorkavalt ambitsioonikas eesmärk, aga suuri sihte on vaja ja konkurentsivõime kasvatamise eesmärgi kõrvale teist sama kaaluga eesmärki polegi võimalik leida. Riigid on omavahel konkurentsis töökohtade ja investeeringute pärast ja need lähevad sinna kus tingimused on paremad. Kapitalil on alati võimalus liikuda riiki kus on võimalik toota konkurentsivõimelisemate hindadega ja  kus on suurem tootlikkus ning koos kapitaliga liiguvad ka töökohad.

Konkurentsivõime kasvu eelduseks on, et tootlikkus peaks kasvama kiiremini kui palgad. Sellepärast peaksime vaatama millises seisus meie majandus praegu on ja kas oleme liikumas õiges suunas.

Viimastel aastatel on palgasaajate olukord paranenud ja oleks tore kui palgakasv jätkuks ka edaspidi  ja jõuaks lähemale rikkamate riikide tasemetele. Statistikaameti andmetel kasvas brutopalk eelmisel aastal 7 protsenti ja hindade kasvuga korrigeeritud reaalpalk tõus oli üle 4 protsendi. Palgasaajate toimetulekut parandav reaalpalga tõus on toimunud juba kolmandat aastat järjest, töötajate palgaootused püsivad jätkuvalt kõrged ja palgakasvu jätkumist võib näha ka käesoleval aastal.

Tootlikkust saab mõõta erinevate näitajatega. Seni on ettevõtted kasvavate palgakuludega hakkama saanud. Ettevõtlussektori statistika näitab, et tootlikkuse kasv on olnud palgakasvuga kooskõlas. Kogumajanduse kohta toodud näitajad, kus on arvestatud ka avaliku sektori mõju, nii head ei ole. Kui majanduses tervikuna oli 7 protsendine palkade nominaalkasv, siis tunnitootlikkuse nominaalkasv oli  5,2 protsenti. Kui palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini, siis on raske konkurentsivõimeliste riikide edetabelis esile tõusta. Statistika näitab, et avaliku sektori negatiivne panus tulenes selle sektori palkade keskmisest palgast kiirema kasvu tõttu. Avalik sektor aga ei tohiks tekitada palgasurveid, millega tootlikkuse kasv ettevõtlussektoris sammu pidada ei suuda.

Järgmisel aastal rakenduvad riigipoolsed meetmed – tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine vähendavad ettevõtjate tööjõukulu. Lisaks reaalpalga kasvule parandavad need poliitikad ka majapidamiste olukorda ja elavdavad sisetarbimist. Sisetarbimise kasv aitab omakorda saavutada majanduskasvu taastumist. Tööjõumaksude ja tulumaksu langetamine tasandab ettevõtete tööjõukulude kasvamist ja parandab konkurentsivõimet.

Tulles tagasi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juurde, siis olukorras kus eurorahade hulk on vähenenud ja sihtasutuse poolne ettevõtete nõustamise roll kasvab, peaks asutus rohkem tähelepanu pöörama ettevõtete kapitali kättesaadavuse parandamisele. Tootlikkuse tõstmiseks on ettevõtetel vaja uusi tehnoloogiaid ja sisseseadet, litsentse ja tarkvara. Investeerida on vaja turundusse, toodete arendusse ja töötajate väljaõppesse. Need investeeringud aga nõuavad kapitali. Olemasolev finantseerimiskeskkond on väga panganduskeskne ja erinevate rahastamisvõimaluste valik väike. Omakapitaliinvesteeringute turul on pakkumine olematu. Teisest küljest on meil probleem ka sellega, et ettevõtjad eriti ei soovigi kaasata kapitali ettevõttest väljastpoolt ja osalust jagada. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on siin suur roll nii ettevõtjate nõustamisel kui ka kapitali kaasamise võimaluste laiendamisel. Üks kasutamata võimalus on alternatiivbörsi sisuline käivitamine.

Sügisel hakkab Riigikogu menetlema uut investeerimisfondide seadust, mille üks eesmärk on tuua senisest rohkem pensionifondide investeeringuid meie majandusse. Eelmisel aastal tuli Eesti majandusse vaid neljandik nende fondide investeeringutest, suurem osa läks Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse. Eestis registreeritud aktsiafondid investeerisid siia vaid 7% oma investeeringutest.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele tahaks aga soovida edu uute ambitsioonikate eesmärkide elluviimisel. Sihid on õiged ja ka majanduslik loogika paigas – kõigepealt tootlikkus ja konkurentsivõime ja siis saame ka kõrgemad palgad.

Kõne Riigikogu lõppenud istungjärgu viimasel istungil

Austatud Riigikogu esimees, head kolleegid! Me oleme siin täna kuulnud eelmiste maksuseaduste puhul kriitikat, ka meelevaldset ja ühekülgset käsitlust, et maksuseadusi võtame vastu läbimõtlematult ja et just nagu puudub arusaam maksusüsteemi edasisest arengust. No on ikka arusaam olemas, ärge liialdage! Üks eesmärk kindlasti on tõhustada maksukogumist, mille üheks heaks näiteks on, muuseas, täna esimest päeva käivituv töötajate register. Aga see on üks varem vastu võetud maksuseaduse muudatus. Tulles praeguse tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde, siis selle suurem eesmärk peale muude tulumaksuga seotud valdkondade korrastamise on madalamapalgaliste maksukoormuse ja üldise tööjõu maksukoormuse vähendamine läbi maksuvaba tulumäära suurendamise 144-lt eurolt 154 euroni kuus. Alates järgmisest aastast suureneb tulumaksuvaba miinimum 1848 euroni aastas. Eelnõu korrastab samuti tulumaksusoodustustega ühingute ja ühenduste nimekirja koostamise põhimõtteid ja korda. Viimastel aastatel on Eestis palgasaajate olukord paranenud. Statistikaameti andmetel kasvas brutopalk eelmisel aastal 7% ja hindade kasvuga korrigeeritud reaalpalk tõusis üle 4% ning palgasaajate toimetulekut parandav reaalpalga tõus on toimunud juba kolmandat aastat järjest. Töötajate palgaootused püsivad jätkuvalt kõrgel ja palga kasvu jätkumist on oodata ka käesoleval aastal. Lisaks tulumaksuvaba miinimumi tõusule langeb järgmisest aastast ka tulumaks seniselt 21%-lt 20%-le. Need sammud vähendavad ühtlasi ettevõtete tööjõu maksukoormust. Tuleb arvestada sellega, et ettevõtted peavad töötajate palgakasvu rahastama ka kasumimarginaali ja hindade tõstmise kaudu, pealegi eksportivate ettevõtete võimalus hindu tõsta on väliskonkurentsi tõttu piiratud. Riigi tehtavad sammud, läbi tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ning tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamise, vähendavad ettevõtete tööjõukulu. 1000 euro suuruse palga ehk keskmise palga lähedase palga saajatele tähendab see ühtlasi 170 lisaeurot aastas. Lisaks reaalpalga kasvule parandavad need sammud majapidamiste olukorda ja ühtlasi elavdavad ka sisetarbimist. Suureneb ka pensionäride täiendav tulumaksuvabastus 210-lt eurolt 220-le eurole kuus. Sisetarbimise kasv aitab omakorda saavutada majanduskasvu taastumist. Tööjõumaksude ja tulumaksu langetamine tasandab ettevõtete tööjõukulude kasvamist ja parandab nende konkurentsivõimet. Kevadel kinnitatud riigi eelarvestrateegia näeb samuti ette tulumaksuvaba miinimumi järkjärgulise tõstmise 2018. aastaks 184 euroni kuus. Eesti Panga tehtud uurimuses on leitud, et maksuvaba tulu tõstmine avaldab märkimisväärset mõju tööjõupakkumisele. Maksuvaba tulu tõstmine 10% võrra suurendab tööjõupakkumist umbes 0,5% võrra. Tegemist on efektiivse meetmega vähendamaks töötajate maksukoormust, sealjuures suurendades nende sissetulekuid ja kasvatades hõivet. Alternatiivne meede on miinimumpalga tõstmine, aga sellega kaasneb ka madalamapalgaliste hõive vähenemine ja ettevõtete tööjõukulude kasv. Just madalamapalgaliste tööjõumaksude vähendamist on Eestile soovitanud välised audiitorid, sealjuures IMF ja OECD. Tegemist on kulutõhusama meetmega kui oleks muud meetmed sissetulekute ja tööhõive suurendamiseks ning majanduse elavdamiseks. Sellepärast on tähtis, et tulumaksuvaba miinimumi tõus jätkuks ka peale 2015. aastat. Ja nii nagu ka teisi tänaseid olulisi maksuseaduse muudatusi, nii toetab Reformierakonna fraktsioon kindlasti ka selle eelnõu seadusena vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!