Poliitikas esineb vahel avalikkuse eksitamist. Nii lubati meile viimaste kohalike valimiste eel, et Tallinna tuleb munitsipaalpood, mis lööb toiduainete hinnad alla ja hakkab konkurentsi pakkuma suurtele kaubanduskettidele. Poole aastaga jõudis asi niikaugele, et õnnestus välja kuulutada riigihange sellise poe operaatori leidmiseks. Paraku Tallinna munitsipaalpoe hankele ühtki pakkumist ei tulnud. Seda isegi olukorras, kus tegemist oli kordushankega ja hanketingimustes nõutud hindadega võrreldes võis osa kaubaartikleid odavamalt saada olemasolevast Maxima poeketist. Globaalselt toimiva majanduse ja turureeglite vastu võitlev linnavalitsus tegi valearvestuse. Loodetavasti suudetakse maikuuks avada paar letti Lasnamäe turul, kus ilma käibemaksuta kaubeldes õnnestub kunagi ehk midagi taskupärasemat hankida.

Tallinna Volikogu otsuse eelnõu seletuskiri aga, mis käsitleb Tallinna ühistupanga asutamist, on  oma sisult juba silmatorkavalt erakordsem avalikkuse eksitamine. Volikogu otsusega asutatakse Ühistupanga Asutamise Sihtasutus, mille eesmärgiks on valmistada ette ja viia ellu ühistupanga asutamine. Ühistupanga missioon on murda välismaiste pankade ülemvõim ja hakata pakkuma kõige soodsamat pangateenust. Suurima turuosa saavutamist eesmärgistav ja  kasumit mittetaotlev pank jätaks kogu pangandustegevusest tuleneva kasumi Eesti riigi ja elanike hüvanguks.

Isegi kui jõutakse asutamiseni ja leitakse 50 asutajat ning 5 miljonit eurot miinimumkapitali, jääb loodav monstrum marginaalseks tegijaks pangandusturul. Maksimum, mida ehk saavutatakse, on mõne üksiku KOV-i ja nendele kuuluva äriühingu, mõne eraisiku, korteriühistu ja linnavalitsuse tellimustele tugineva äriühingu kaasamine. Loodava monstrumi turuosa jääb parimal juhul suurusjärgus võrreldavaks praeguste hoiu- laenuühistute turuosaga. Turul domineerivate pankade poolt pakutavate teenustega võrreldavate teenuste valiku pakkumine on ebareaalne ja loodav ühistu ei suuda iialgi pakkuda ratsionaalset ja majanduslikult põhjendatud argumenti selleks, et praeguste pankade olemasolevad kliendid hakkaksid neile üle tulema.

Meie pangandusturul domineerivatele tugevatele ja kõrge usaldusega Skandinaavia pankadele on väga keeruline arvestatavat konkurentsi pakkuda. Ei ole kindel, kas ühistupanga loojad saavad aru mida tähendab kaasaegse funktsionaalsusega internetipanganduse teenuste arendamine, ärikeskkonnas usaldusväärsuse saavutamine ning kapitali- ja likviidsusnõuete täitmine. Odavaima pangateenuse lubajad peavad samuti arvestama, et sularaha käitlemine ja panga harukontorite ülevalpidamine on väga kulukas ning et kõrgete hoiuseintresside maksmiseks hoiustajatele on vaja väljaantavatelt laenudelt teenida kõrgemaid marginaale kui seda suudavad tugevad Skandinaavia finantsgrupid.

Ainuke ratsionaalne põhjus  mingisuguseks algatuseks finantsvaldkonnas võiks olla ehk sotsiaalse suunitlusega väikelaenude pakkumine, selleks et natukenegi võtta ära turgu röövellike tingimustega kauplevatelt  kiirlaenufirmadelt. Aga selleks ei ole vaja mitte panka luua, vaid  piisab linnavalitsuse sotsiaalosakonnast või äärmisel juhul linnavalitsuse juurde loodavast sihtotstarbega fondist.

ERR´i portaalis avaldatud intervjuus räägin EL majandusliku konkurentsivõime tõstmise vajadusest, majandusliku ja välisjulgeoleku eeldustest ning pikemaajalise majanduskasvu saavutamise võimalustest. Teemaks on ka võlakriisi ületamine ja pangandusliit.

IRL on opositsiooni sattudes hakanud muretsema riigi rahanduse käekäigu pärast ja väitnud, et  majandusprognoosid on nii hullud, et viivad peagi riigi reservide kallale. Vastuseks nendele muredele tuleb kõigepealt selgitada, millest lähtutakse majandusprognooside koostamisel. Prognoosi koostamise seisuga saab arvesse võtta neid teadmisi majandusarengutest, millised on prognoosi koostajatele teada ja mis põhinevad faktilistel andmetel. Ukraina sündmuste mõju Venemaa majandusele ja sealtkaudu meie ja meie kaubanduspartnerite majandustele on kahtlemata olemas. Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele on prognoosis ka arvestatud, sest tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga  ja meie ekspordis 10 protsendilist osakaalu omava riigiga. Millises suunas kriis võiks eskaleeruda, seda me täna ei tea ja prognoosi põhistsenaarium ei saa kajastada kõikvõimalikke ja teadmata globaalseid riske. Küll on nendega arvestatud prognoosile lisatud riskistsenaariumis.

Teiseks, majandusprognoos ei ole eelarve tegevuskava ehk eelarvestrateegia. Eelarve eesmärgid koostatakse peale prognoosi avalikustamist. Struktuurse ülejäägi eesmärgi saavutamine on oluline ja vajalik ning jääb kehtima ka uue koalitsiooni poolt koostatavas eelarvestrateegias. Täpselt samuti ka reservide kasvatamise eesmärk. 0,2 protsendise struktuurse tasakaalu saavutamine ja selle fikseerimine 2015 aasta eelarveeesmärkides on uue eelarvestrateegia koostajate lähtepunkt. Seega ei pea paika väide, et struktuursest ülejäägist ei räägi enam keegi.

Ja kolmandaks, kui kurdetakse, et varasema koalitsiooni eesmärk oli jõuda 2016. aastaks 1 protsendisesse struktuursesse ülejääki, aga nüüd on see eesmärk kadunud, siis ka see ei pea paika, sest eelarvestrateegias 0,2 protsendise ülejäägi saavutamine 2015 aastal on vajalik samm selle eesmärgi suunas. Juhin siinkohal tähelepanu asjaolule, et eelmise koalitsiooni poolt varem sõnastatud eesmärkides oli  2012-1015 eelarvestrateegias ettenähtud 1,1 protsendine struktuurne ülejääk juba aastal 2015 ja 2013 aastast nominaalne ülejääk, et oleks võimalik alustada reservide taastamisega. Ei tule meelde, et IRL, kelle juhtida oli Riigikogu rahanduskomisjon, oleks varem selle eesmärgi edasilükkamisest suuremat probleemi teinud. Reservide kogumise vajadus tuli meelde alles opositsioonipingil.

Majanduskasvu taastumise väljavaadete suhtes on senised prognoosid on olnud erineval seisukohal. Kui näiteks Ernst & Young pakkus märtsis avaldatud prognoosis tänavuseks majanduskasvuks 2,5 protsenti, siis nädal hilisem SEB prognoos tuli välja vaid 0,5 protsendise kasvuootusega. Veebruari lõpus Ukraina kriisi paisumise ajal valminud Euroopa Komisjoni talvine vaheprognoos pakub Eestile järgmiseks aastaks 2,3 protsendi suurust SKP kasvu. Seega esimene küsimus on kas taastumine algab juba käesoleval aastal või lükkub järgmisesse aastasse. Kasvu taastumise ootused tuginevad põhiliselt välisnõudluse paranemisele, aga põhjust selliseks eelduseks napib. Meie lähinaabritest on suuremad kasvuväljavaated Rootsi majandusel.

Euroopast positiivne mõju

Euroopa Liidus algas aeglane majanduse elavnemine eelmisel aastal ja SKP kasv peaks tänavu suurenema 1,5 protsendini. Kasvu eelduseks on usalduse taastumine tulenevalt edusammudest võlakriisi ületamisel. Usalduse taastumist toetavad ka EL tasandil kokkulepitud poliitikameetmed. Ka lõunapoolsete riskiriikide olukord paraneb, Kreeka majandus on pöördunud kasvule peale kuus aastat kestnud langust ja positiivses suunas liigub ka Portugali majandus. Euroopa Liidu riikide majandusekasvu kiirenemist on soodustanud ka varasemate kärbete mõju taandumine. Kasv on aga habras ja riskid olemas. Väga madalale on langenud inflatsioon ja deflatsioon on ohustamas majanduskasvu.

Venemaa riskide mõju raske hinnata

Venemaa majanduse jahtumise mõju meie majandusele tuleb hinnata oluliseks. Tegemist on meie väliskaubanduses kolmandal-neljandal positsioonil oleva kaubanduspartneriga  ja meie ekspordis 10 protsendilist osakaalu omava riigiga.

Maailmapanga märtsikuu lõpu majandusülevaates vaatles pank kaht võimalikku arengustsenaariumit. Madalama riskiga stsenaariumi järgi oleks Venemaa käesoleva aasta majanduskasv 1 protsent, kõrgema riskiga stsenaariumi järgi aga majanduslangus 1,8 protsenti. Venemaa keskpank on oma prognoosis hinnanud käesoleva aasta kasvuks, mis on suuresti sõltuvuses kapitali väljavoolu mahust,  0,6-1,8 protsenti.  Majanduskasvule annab tagasilöögi ka investeeringute vähenemine ja jätkuva ebakindluse tõttu ei ole investeeringute taastumist lähiaastatel loota. Rubla nõrgenemise tõttu võib tagasilöögi saada ka sisenõudlus, mis seni on püsinud stabiilsena. Tulenevalt Venemaa kõrgest  osakaalust meie ekspordis oleks riskistsenaariumi puhul mõju meie välisnõudlusele ja sellest tulenevalt ka majanduskasvule märkimisväärne.

Tuntava mõjuga on ka nn teise ringi efekt, ehk ka Soome ja Läti välisnõudluse vähenemine. Soome ja Läti, kui meile oluliste eksporditurgude  areng on samuti suurel määral mõjutatud Venemaast. Soomele on Venemaa tähtsuselt kolmas ekspordipartner. Kannatab meie eksport Soome ja ekspordi märkimisväärne kahanemine suurendaks omakorda tööpuudust ja aeglustaks investeeringuid.

Mõju riigieelarvele

Käesoleva aasta riigieelarve on koostatud 3,6 protsendise majanduskasvu eeldusel. Aasta esimeste kuude maksulaekumised on aga kahanenud kasvu olukorras olnud igati ootuspärased. Head tulu- ja sotsiaalmaksu laekumist saab põhjendada kõrge tööhõive ja palgakasvu jätkumisega. Ka eelmisel aastal, kui aastakasvuks jäi vaid 0,8 protsenti SKP suhtes, ületasid maksulaekumised eelarves planeeritut. Maksude head laekumist saab põhjendada ka reaalkasvust kiirema nominaalkasvuga.  Tõenäoliselt lõhe nominaalkasvu ja reaalkasvu vahel käesoleval aastal siiski taandub.  Inflatsiooni alanemist oodatakse allapoole 2 protsendi taset. Tarbijale on see igati sobiv, maksulaekumisi aga ei toeta.

Kokkuvõtlikult peaks prognoosis keskseks küsimuseks olema, kuidas hinnata Venemaa majanduskasvu aeglustumise mõju, seda nii otse meie majandusele kui mõju teiste kaubanduspartnerite kaudu.