Blogi,MAJANDUS

Mida tähendab termin “struktuurne eelarvetasakaal”?

Lisa kommentaar

Riigi rahanduse seisu hindamisel räägitakse tänapäeval rõhutatult vaid eelarve struktuursest tasakaalust.  Sellest on saanud peamine lähtepunkt riikide eelarvete seisu hindamisel. Ka meie uues riigieelarve seaduses arvestavad regulatsioonid vaid struktuurse eelarvepositsiooniga. Seaduse järgi peab eelarve olema struktuurse tasakaalus, struktuurse puudujäägi tekkimisel rakendub korrigeerimismehhanism, Riigikogu poolt tehtav muudatusettepanek eelarvele ei või põhjustada struktuurse positsiooni halvenemist. Ka uus koalitsioonilepe seab eesmärgiks eelarve struktuurse tasakaalu tagamise.

Struktuurse tasakaalu mõiste vajab aga selguse huvides eraldi lahtirääkimist. Definitsiooni järgi leitakse valitsussektori struktuurse eelarvepositsioon, kui nominaalsest positsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada.  Ehk teisisõnu, riigi fiskaalpoliitika hindamisel tuleb arvestada riigi hetkepositsiooni majandustsüklis ja arvestada hindamisel ühekordsete mõjudega.

Seega struktuurse tasakaalu leidmiseks korrigeeritakse nominaalset eelarveseisu kahe arvutusega. Esimene arvutus, ehk ühekordsete tegurite eemaldamine on lihtsamini teostatav. Näiteks oletame, et riigieelarvesse on tulude poolele arvestatud dividenditulu riigi osalusega ettevõtetest.  Juhul kui vaadeldaval eelarveaastal ettevõttest saadav dividenditulu ületab viimase kolme aasta keskmist ja seda rohkem teatud protsendi võrra, siis loetakse ülelaekuv summa ühekordseks tuluks ja korrigeeritakse struktuurse tasakaalu arvutuses välja. Samamoodi korrigeeritakse välja ühekordsed kulusid suurendavad mõjud. Üldreegel on, et ühekordne mõju peab olema suurusjärgus vähemalt 0,1 protsenti SKPst. Näiteks käesoleva aasta riigieelarves on ühekordsete teguritena arvestatud heitmekvootide müügi kulud, Estonia Airi omakapitali suurendamine ja II pensionisamba maksed, kõik ühekordsete kuludena kokku summas 143 miljonit eurot. Selle summa võrra väheneb struktuurse tasakaalu arvestuses defitsiit ja paraneb struktuurne tasakaal.

Teine arvutus, ehk majandustsükli mõju arvestamine on märksa keerukam ja ka problemaatilisem.  Selleks tuleb kõigepealt välja arvutada, milline on potentsiaalne SKP maht ja võrrelda seda tegeliku või prognoositava SKP mahuga, ehk leitakse nn „SKP lõhe“. Positiivse SKP lõhe korral võib majandus olla üle kuumenemas, negatiivse lõhe puhul aga SKP maht allapoole selle potentsiaalset taset.  SKP lõhe on negatiivne, kui tegelik SKP tase on alla potentsiaalse ja positiivne kui üle potentsiaalse taseme.

Potentsiaalse SKP leidmisel kasutab rahandusministeerium nn tootmisfunktsiooni metodoloogiat, mis on olnud kasutusel alates 2003. aastast. Selle kohaselt määratakse potentsiaalne SKP potentsiaalse tööhõive, kapitaliolemi ja tootmistegurite ühistootlusena. Vaadeldakse kolme majandussektori, kaubeldava, mittekaubeldava ja põllumajanduse tootmistegureid.  Põhiprobleem on aga siin selles, et arvutused on ebatäpsed, hinnangulised ja võivad märkimisväärselt kõrvale kalduda tegelikkusest.

Näiteks kapitaliolemi arvutuses leitakse olem agregeerituna, arvestamata investeeringute struktuuri. Ehk mõned investeeringud võivad olla kõrge tootlikkusega, teised investeeringud aga ei tooda näiteks midagi, metodoloogia  aga seda ei arvestada ei saa. Struktuurse positsiooni arvutuste ebatäpsusele viitab ka selle aasta riigieelarve menetlemise ajal eelarvepositsioonile antud Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi hinnangute erinevus. Kui rahandusministeerium arvutas struktuurseks positsiooniks ülejäägi 0,7% SKPst, siis Euroopa Komisjon hindas tasakaaluks 0% SKPst. Lahknevus SKP lõhe hindamisel on silmatorkav, kui komisjoni hinnangul aastatel 2013-2014 on SKP ülevalpool potentsiaalset taset, siis rahandusministeeriumi hinnangul allpoole potentsiaalset taset. Oma hinnangut põhjendab Euroopa Komisjon sellega, et majanduses on märke ülemääraset palkade ja hindade tõusust ja suurenevatest pingetest tööjõuturul, mis võib viidata sellele, et majandus on oma potentsiaalset taset ületamas. Samal ajal olukorras kus tarbijahinnaindeksi inflatsioon aeglustus, on SKP deflaator väga kõrge. Viimane tähendab seda, et nominaalne ja reaalne majanduskasv erinevad märkimisväärselt. Sellele ebakõlale rahvamajanduse arvepidamise andmetes pööras tähelepanu ka rahvusvaheline valuutafond on viimases hinnangus.

Kuna tänaseks päevaks on majanduskeskkond suuresti muutunud, siis ilmselt lähevad ümbervaatamisele nii Euroopa Komisjoni kui ka rahandusministeeriumi seisukohad. Raske on prognoosida kas need seisukohad tänases olukorras lähenevad või kaugenevad veelgi, vastuse peaks andma peagi ilmuv rahandusministeeriumi kevadprognoos. Siit võib aga välja tuua veel ühe probleemi seoses struktuurse tasakaalu arvestusega, mis seisneb selles, et varem antud hinnangud reeglina ajas muutuvad.

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kasutatav metodoloogia SKP potentsiaalse taseme hindamisel on suuresti hinnanguline, hinnangud on ebatäpsed ja lahknevad silmatorkavalt erinevate hindajate osas.  Sellepärast ei ole saa riigieelarve seisu hindamisel lähtuda vaid struktuurne tasakaalu hinnangust arvestamata nominaalset seisu. Oma ebatäpsuse ja hinnangulisuse ning hinnangute ajas muutumise tõttu on struktuurse tasakaalu rakendamine praktikas seotud suurte küsitavustega.  Struktuurse tasakaalu hinnangut on vaja, et teada saada, milline on riigieelarve hetkepositsioon majandustsüklis. Rahaasjades on aga vaja ka teada, kas raha on või seda pole, kui palju seda on ja või kui palju seda pole. Sellele annab vastuse riigieelarve nominaalne seis.

EUROOPA LIIT,MAJANDUS

Majanduse edendamiseks on sobivad vahendid olemas

Lisa kommentaar

Kolleeg Eiki Nestor on öelnud, et uut koalitsiooni moodustava kahe erakonna lepe oleks võimalik tagada ühe suure maksuotsusega. Järgmisest aastast alaneva tulumaksumäära tagasitõstmine tooks eelarvesse 80 miljonit eurot ja aitaks lahendada keerukat katteallikate leidmise küsimust.

Valimislubadused ja programmilised eelistused maksupoliitilistes küsimustes on erakondadel erinevad, aga siinkohal tuleb küsida kui palju meil tegelikult on valikuruumi. Riigid on omavahel konkurentsis töökohtade ja investeeringute pärast ning maksupoliitilised valikud on selles meetmete arsenalis, mille abil  riigi konkurentsivõimet kas tõsta või vähendada, väljapaistval kohal.

Olen üsna kindel, et meie põhjanaabri Soome otsus langetada alates käesolevast aastast ettevõtte tulumaksumäära seniselt 24,5 protsendilt 20 protsendile, oli tehtud just riigi majanduse viimastel aastatel kahanenud konkurentsivõimet silmas pidades. Ametlikus teadaandes põhjendas Soome valitsus seda sammu vajadusega tugevdada majanduse kasvupotentsiaali ja kasvatada investeeringuid, samuti eesmärgiga edendada uute töökohtade loomist.

Euroala võlakriisi lahendamisel on meid ümbritsev majanduskeskkond kiiresti muutunud või muutumas, kuna riigid on hakanud või on sunnitud hakkama varasemast rohkem tähelepanu pöörama konkurentsivõime küsimusele. Võlakriisi lahendamisel on saavutatud habras tasakaal, samas riskid ei ole veel maandatud.

Maksumäära tuntava vähendamise otsus tuli Soomel teha olukorras, kus riigi eelarvepuudujääk näiteks eelmisel aastal kasvas 4,3 miljardilt eurolt 4,6 miljardile eurole. Tegelikult peaks küsima, et kas naaberriik ei ole selle otsusega hiljaks jäänud.

Meie rahandus on paremas seisus ja tegutsemisruumi on sellest tulenevalt rohkem. Otsuse langetada tulumaksumäära alates 2015 aastast 20 protsendile tegime juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega.

Eesti ja Soome tulumaksusüsteemi ning maksumäärasid üks üheselt võrrelda muidugi ei saa. Ettevõtte tulumaksu puhul maksustatakse meil teenitud kasumi asemel jaotatud kasum. Sellest tulenevalt on lisaks maksumäärale meil eeliseks ka ettevõtjasõbralik maksusüsteem. Tuleb aga arvestada sellega, et kui investor teeb riiki investeeringu, siis vaatab ta äritsüklit tervikuna, ehk alates investeeringu tegemisest kuni kasumi väljavõtmiseni välja. Meie praegune dividendide  tulumaksumäär 21 protsenti dividendide brutosummalt ei ole meie konkurentsieelis. Näiteks Lätis on dividendide maksumäär 15 protsenti. Meie üldine tulumaksumäära alanemine 20 protsendile on kooskõlas ka globaalse majanduskeskkonna  maksupoliitiliste arengutega, sest valdavalt on riigid suurendanud tarbimismaksude osakaalu oma maksutulude struktuuris, andes ruumi otseste maksude alanemisele.

Eelnevat kokku võttes on tulumaksu langetamine 20-le protsendile kindlasti põhjendatud.  Lähtudes kriitilisest vajadusest langetada tööjõu üldist maksukoormust, on kokku lepitud ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmises ning töötuskindlustusmaksemäära langetamise küsimuses.

Sarnaselt Soomele oleme ka meie panustanud varasematele edulugudele. Konkurentsivõime on aga suhteline. Kui meid ümbritsev keskkond muutub ja me ise samal ajal ei lähe edasi uuendustega, tähendab see seniste eeliste mõju taandumist.

Maksumäära tõstmine tundub käepärase vahendina lisatulude leidmisel. Me lahendame ära hetke probleemi, aga majanduse pikaajalist käekäiku silmas pidades  pole see õige tee.

MAJANDUS

Ukraina kriis on tagasilöök Venemaa majandusele

Lisa kommentaar

Venemaa tegevus süvendab niigi kriitilist poliitilist- ja majanduslikku olukorda Ukrainas ja on  vastupidine sellega, mida Ukrainal ja Venemaal endal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja ei Ukrainale, Krimmi elanikele ega ka Venemaale.

Juba enne viimaste päevade turbulentse Venemaa väärtpaberiturul ja rubla kursi langust ei olnud Venemaa majandusolukord kiita. Esialgsetel andmetel kasvas majandus eelmisel aastal vaid 1,3 protsenti, mis on tuntav aeglustumine 2012 aasta 3,4 protsendise SKP kasvuga  võrreldes. Analüütikud on alanud majandusseisakut hinnanud pikaajaliseks. Enne praeguse kriisi puhkemist tehtud prognoosid ei lubanud kiiremat majanduskasvu kui vaid 2-3 protsenti ka järgmisteks aastateks, kui sedagi. Ka nende kasvunumbrite põhiliseks eelduseks on majandusolukorra paranemine Euroopa Liidus, kuivõrd Euroopa Liit on Venemaa peamine kaubanduspartner.  Stabiilse arengu tingimuseks on valitsus aga pidanud vähemalt 5 protsendilist majanduskasvu.  Rubla kursi hoidmiseks soovitud koridoris pidi keskpank käiku andma reserve juba enne Ukraina kriisi puhkemist.

Majanduskasvu aeglustumine eelmisel aastal mõjutas  ka riigi eelarvepositsiooni, defitsiit suurenes 0,5% protsendini SKP suhtes ja aasta arvestuses kahanesid ka eelarvetulud.  Prognoositakse jätkuvat eelarvetulude langust. Defitsiiti on kavas katta põhiliselt riigivõla ja erastamistulude arvel. Käesolevaks aastaks kavandatud võlakirjaemissioone aga turuolukord ei soosi. Kriisi mõjul olukord halveneb veelgi ja reitinguagentuur Standard  & Poors on hoiatanud, et riigi reitingut, mis hetkel on vaid kaks taset üle prahireitingu, võidakse tasemelt BBB veelgi alandada.

Rubla odavnemine aitab küll tõsta Vene tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel ja siseturul, välisvaluutakohustustega ettevõtete finantspositsioon aga halveneb. Rubla nõrgenemine on juba ka avaldamas mõju näiteks toiduainetehindadele tõusule siseturul ja sisetarbimine, mis on olnud üks kasvuteguritest, saab siit omakorda tagasilöögi.

Venemaa on viimastel aastatel teinud suuri pingutusi väliskapitali väljavoolu peatamiseks ja investeeringute riiki meelitamiseks. Viimased arengud, sealhulgas föderaalnõukogus algatatud seaduseelnõu, mis lubaks natsionaliseerida välismaiste ettevõtete vara, nullib suuresti varasemad pingutused. Kahanevad ka infrastruktuuri investeeringud, kuna suuremahulised investeeringud taliolümpiamängude rajatistesse ja Nord Stream gaasijuhtme ehitusse on lõppenud.

Võimalikud majandusraskused Venemaal otseselt Eesti majandusele ohtu ei kujuta, kuna Venemaa osakaal meie koguekspordis ei ole määrav, see on olnud suurusjärgus 12%. Küll aga tuleb mõju meie majandusele meie teiste kaubanduspartnerite, eelkõige Soome ning Läti ja Leedu kaudu, kus Venemaa osakaal koguekspordis on olnud suurem.

 

Moskva