Euroopa Liit peab kiirendama reforme

Brüsselis oli sellel nädalal Euroopa parlamentaarse nädala nimeline üritus. Selle raames toimunud majandusjuhtimise konverentsil oli võimalus üles astuda sõnavõtuga, kus ma rõhutasin, et EL peab hoidma reformide tempo kiire ja ennetama sellega tulevasi kriise ja majanduste tasakaalustamatusi. Euroopa Liidu riikide eelarvete koordinatsiooni tugevdamine ning sammud finantssektori usaldusväärsuse ja tugevuse taastamiseks on hakanud tulemusi andma.  Euroopa Liidu majanduse väljavaated on muu maailmaga võrreldes muutunud positiivsemaks. Majanduspoliitika koordineerimist tuleks veelgi suurendada, toetades reformide läbiviimist majandus- ja rahaliidu jaoks võtmetähtsusega valdkondades. Sobilikeks instrumentideks oleksid reformilepingud. Reformilepingud tuleks sobitada Euroopa poolaasta protsessi ja EL liikmesriikidega sõlmitavad individuaalsed lepingud reformide elluviimiseks peaksid olema seostatud makromajanduslike tasakaalustamatuste lahendamise protseduuriga. Kesksel kohal oleksid siin tööturuga soetud reformid, üldise konkurentsivõime kasvatamisele suunatud meetmed ja haridussüsteemi vastavusse viimine majanduse vajadustele ja ootustele. Tulevikku vaadates ei ole vähetähtis, et ka Euroopa Liidu uus eelarve aastateks 2014-2020 oleks paremini seotud reformide läbiviimise ja majanduskasvu taastamisega. 20.-22. jaanuarini Euroopa Parlamendis toimunud parlamentaarse nädala osavõtjate hulgas olid rahvusparlamentide esindajad ja Euroopa Parlamendi liikmed. Parlamentidevahelise majandusjuhtimise konverentsi eesmärk on arendada parlamentide omavahelist koostööd Euroopa Liidus majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise alal.

Eelarvekuludele kattealikate leidmine pole mingi probleem

Selle nädala esmaspäeval esitasid sotsiaaldemokraadid riigikogule eelnõu, mis tõstaks tulumaksu 20 protsendilt 21 protsendile alates 2015. aastast. Teatavasti kehtib juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, milline kehtestab alates 2015. aastast Eestis kehtivaks üldiseks tulumaksumääraks 20%.

Tulumaksu tõstmisest loodavad sotsid saada 75 miljonit eurot ja soovivad selle suunata esimese ja teise lapse toetuse tõstmiseks. Ehk, maksutõusuga tuleb peredelt rohkem raha kokku koguda, et see siis uuesti peredele eelarve kaudu tagasi maksta. Ettepanek soovitatakse jõustada varakult, et valitsus saaks järgmise aasta eelarvestrateegia ette valmistada.

Probleem on aga selles, et maksutõusust saadav kulude katteallikas on sotsidel endal juba ette ära rakendatud. Novembri lõpus esitasid sotsiaaldemokraadid rahanduskomisjonis tulumaksuseaduse muudatuse, mis tõstaks aastatel 2015-2017 maksuvaba miinimumi. Katteallikaks pakuti sedasama tulumaksu tõstmist 2015 aastal. Rahanduskomisjonis selgus ka, et nende maksuvaba miinimumi tõstmise ettepanek läheks eelarvele maksma aastatel 2015-2017 vastavalt 54, 95 ja 132 miljonit eurot. Ehk alates 2016 aastast isegi rohkem kui oleks võimalik saada tulumaksu tõstmisest.

Kui see nüüd ei ole avalikkuse eksitamine, siis mis see on? Iseenesest on see üsna tavapärane, et opositsioonierakonnad eitavad igasuguseid toredaid eelnõusid, mille rakendamine maksab sadu miljoneid eurosid. Rahalise katte osas reeglina vastuseid ei ole. Seda kui keeruline on riigieelarves leida katteallikana kordades väiksemaid summasid, näitab pragune vaidlus firmasõidukitega seotud maksumuudatuste üle, kus jutt käib 24 miljoni euro suurusele summale katteallika leidmisest.

 

Rahanduskomisjoni kohtumine Eesti Panga presidendiga
Rahanduskomisjon