Brüsselis oli sellel nädalal Euroopa parlamentaarse nädala nimeline üritus. Selle raames toimunud majandusjuhtimise konverentsil oli võimalus üles astuda sõnavõtuga, kus ma rõhutasin, et EL peab hoidma reformide tempo kiire ja ennetama sellega tulevasi kriise ja majanduste tasakaalustamatusi. Euroopa Liidu riikide eelarvete koordinatsiooni tugevdamine ning sammud finantssektori usaldusväärsuse ja tugevuse taastamiseks on hakanud tulemusi andma. Euroopa Liidu majanduse väljavaated on muu maailmaga võrreldes muutunud positiivsemaks. Majanduspoliitika koordineerimist tuleks veelgi suurendada, toetades reformide läbiviimist majandus- ja rahaliidu jaoks võtmetähtsusega valdkondades. Sobilikeks instrumentideks oleksid reformilepingud. Reformilepingud tuleks sobitada Euroopa poolaasta protsessi ja EL liikmesriikidega sõlmitavad individuaalsed lepingud reformide elluviimiseks peaksid olema seostatud makromajanduslike tasakaalustamatuste lahendamise protseduuriga. Kesksel kohal oleksid siin tööturuga soetud reformid, üldise konkurentsivõime kasvatamisele suunatud meetmed ja haridussüsteemi vastavusse viimine majanduse vajadustele ja ootustele. Tulevikku vaadates ei ole vähetähtis, et ka Euroopa Liidu uus eelarve aastateks 2014-2020 oleks paremini seotud reformide läbiviimise ja majanduskasvu taastamisega. 20.-22. jaanuarini Euroopa Parlamendis toimunud parlamentaarse nädala osavõtjate hulgas olid rahvusparlamentide esindajad ja Euroopa Parlamendi liikmed. Parlamentidevahelise majandusjuhtimise konverentsi eesmärk on arendada parlamentide omavahelist koostööd Euroopa Liidus majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise alal.
Eelarvekuludele kattealikate leidmine pole mingi probleem
Selle nädala esmaspäeval esitasid sotsiaaldemokraadid riigikogule eelnõu, mis tõstaks tulumaksu 20 protsendilt 21 protsendile alates 2015. aastast. Teatavasti kehtib juba 2011 aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, milline kehtestab alates 2015. aastast Eestis kehtivaks üldiseks tulumaksumääraks 20%.
Tulumaksu tõstmisest loodavad sotsid saada 75 miljonit eurot ja soovivad selle suunata esimese ja teise lapse toetuse tõstmiseks. Ehk, maksutõusuga tuleb peredelt rohkem raha kokku koguda, et see siis uuesti peredele eelarve kaudu tagasi maksta. Ettepanek soovitatakse jõustada varakult, et valitsus saaks järgmise aasta eelarvestrateegia ette valmistada.
Probleem on aga selles, et maksutõusust saadav kulude katteallikas on sotsidel endal juba ette ära rakendatud. Novembri lõpus esitasid sotsiaaldemokraadid rahanduskomisjonis tulumaksuseaduse muudatuse, mis tõstaks aastatel 2015-2017 maksuvaba miinimumi. Katteallikaks pakuti sedasama tulumaksu tõstmist 2015 aastal. Rahanduskomisjonis selgus ka, et nende maksuvaba miinimumi tõstmise ettepanek läheks eelarvele maksma aastatel 2015-2017 vastavalt 54, 95 ja 132 miljonit eurot. Ehk alates 2016 aastast isegi rohkem kui oleks võimalik saada tulumaksu tõstmisest.
Kui see nüüd ei ole avalikkuse eksitamine, siis mis see on? Iseenesest on see üsna tavapärane, et opositsioonierakonnad eitavad igasuguseid toredaid eelnõusid, mille rakendamine maksab sadu miljoneid eurosid. Rahalise katte osas reeglina vastuseid ei ole. Seda kui keeruline on riigieelarves leida katteallikana kordades väiksemaid summasid, näitab pragune vaidlus firmasõidukitega seotud maksumuudatuste üle, kus jutt käib 24 miljoni euro suurusele summale katteallika leidmisest.
Uued eelarvereeglid on suundamuutva tähendusega
Möödunud majandus-, finants- ja võlakriisi õppetunnid on toonud kaasa vajaduse muuta kehtivat reeglistikku. Euroliidu viimasel kolmel aastal kokkulepitud uuendused ja regulatsioonid on pretsedenditud, kokku on lepitud selged eeskirjad liikmesriikide eelarvepoliitikate paremaks koordineerimiseks, korrapärased järelmeetmed ja kiired sanktsioonid eelarvereeglite rikkumise korral. Möödunud kriiside õppetunnid näitasid, et euroala ühe liikmesriigi raskused võivad levida teistesse liikmesriikidesse, mistõttu on vaja rakendada täiendav järelevalve, et tegeleda probleemidega enne kui need muutuvad süsteemseks.
Suundamäärav muutus oli Euroopa Ülemkogu poolt kokkulepitud ja ka meil Riigikogus kinnitatud fiskaallepe, samuti eelarveraamistiku direktiivi kinnitamine. Fiskaallepingust tulenevalt peame ka meie kinnitama tasakaalus eelarve koostamise nõude eelarveseaduses, samuti sätestama valitsusele kohustuse esitada ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks juhul kui sellest tasakaalunõudest kõrvale kaldutakse. Juhul kui tekib struktuurne puudujääk, tuleb rakendada eelarvepositsiooni parandavad meetmed ja korrigeerida puudujääk järgmistel aastatel valitsussektori eelarvetes sama suures ulatuses eelarve ülejäägiga. Fiskaalleping ja sellest tulenevalt ka käesoleva riigieelarve seaduse regulatsioonid on põhilises osas üles ehitatud struktuursele tasakaalule. Aga paralleelselt struktuurse tasakaaluga tuleb jälgida ka nominaalse tasakaalu näitajaid, et saada rahanduse seisust kõikehõlmav ja objektiivne pilt. Struktuurne tasakaal on suuresti hinnanguline, seda on keeruline mõõta, eriti majandustsükli komponenti.
Uue riigieelarve seaduse vastuvõtmine on vundament usaldusväärsema rahanduse suunas liikumisel ja aluse loomine tulevaste kriiside ärahoidmiseks.
Senisest tuntavalt rangemad eelarvereeglid peavad tagama majanduste usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning sellega suurendama euroala tugevust ja stabiilsust tervikuna. Tänaseks kokkulepitud regulatsioonid aitavad liidul väljuda kriisist tugevamana ja kindlustada liikmesriikide jätkuv liikumine usaldusväärse riigirahanduse suunas. Rakendatud meetmed ja uued eelarvereeglid on juba andnud reaalseid tulemusi – käesoleval aastal langeb prognooside kohaselt valitsussektori eelarvedefitsiit nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna allapoole 3% taset SKP suhtes ja võlakoormus stabiliseerub euroalal tervikuna 96% ja Euroopa Liidus tervikuna 90% tasemel SKP suhtes. Kõrge võlakoormus siiski annab märku sellest, et riskid ei ole maandatud ja paljude riikide rahanduse stabiliseerimisel on veel pikk käia.
Nüüd on kõigi liikmesriikide peamine prioriteet nende regulatsioonide ellurakendamine. Käeoleva riigieelarve seadusega võtamegi üle siseriiklikku õigusesse valitsussektori eelarve tasakaalu reegli ja automaatse korrigeerimismehhanismi. Täna vastuvõetava seaduse eesmärk on seega säilitada ja kindlustada ka meie majanduse ja rahanduse stabiilsust, et toetada majanduskasvu ja ühiskonna arengut tervikuna.
Euroala seisab nüüd kindlamal alusel. Läheb aga aega, kuni majanduskasvus ja tööhõives avalduvad senini euroala stabiliseerimiseks tehtud jõupingutuste mõju. Usalduse taastumine võtab aega ja isegi kui usaldus on kord taastunud, reageerib reaalmajandus sellele alati ajanihkega.
(sõnavõtt riigieelarve seaduse vastuvõtmisel Riigikogus 19.02.2014)