Veel mõned nädalad on jäänud aega, kui valitsus peaks esitama Riigikogule arutamiseks järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Eelarve arutelude lähteseis on erakordselt pingeline, avaliku sektori erinevate valdkondade palgaootused on suured, lisarahastamist vajab haridus ja kultuur, lisaraha nõuab laste- ja peretoetuste suurendamine ning senise süsteemi ümberkorraldamine. Ei ole mingit kahtlust, et riigieelarve sees on arvukalt kulude ümbertõstmise ja kärbete võimalusi, aga struktuursete reformide kõrval on riigieelarve seisukohalt sama kaaluga teema ka tulude suurendamise küsimus.
Siinkohal me ei räägi maksude tõstmisest, sest erinevalt enamikest EL liikmesriikidest, millised praegu peavad eelarvete tasakaalustamiseks maksusid tõstma, ei ole Eestil selleks vajadust. Tänu tervele mõistusele tuginenud eelarvepoliitikale, millest tulenevalt pole meil avaliku sektori märkimisväärset võlakoormat, ei tule meil eelarvevahenditest maksta kahe või kolmekordse kaitse-eelarve suurust summat laenuintressideks. Asjaolu, et mõned EL liikmesriigid maksavad eelarvest intressideks üle 5% SKPst on tänasel päeval reaalsus, meie puhul on aga sellise kuluartikli puudumine suur eelis.
Hiljuti teatas Maksu- ja Tolliamet, et tänu seadusemuudatusele, millega kütusemüüjatele kehtestati tagatised, on riigile vedelkütuseärist laekunud üle 91 miljoni euro rohkem. Tänu juuni keskel maksuhalduri poolt algatatud võitlusele tõrjumaks piiri ületava auto paagis veetava kütuse jõudmist siseturule, on riik hinnanguliselt võitnud kuni 12 miljonit eurot, seda tänu aktsiisivaba kütuse osakaalu vähenemisele ja selle arvel siseturul aktsiisiga maksustatava kütuse osakaalu suurenemisele.
Riigieelarve seisukohast vaadates on tegemist väga suurte summadega. Võrdluseks näiteks kavandatava lastetoetuse reformi maksumus oleks 14-15 miljonit eurot aastas.
Eeltoodu sunnib küsima, millised võimalused on riigil veel kasutamata, selleks, et ilma maksusid tõstmata või uusi makse kehtestamata tulusid suurendada.
Eelmisel nädalal avalikustatud Rahandusministeeriumi prognoos tõstis majanduskasvu ootuseid, millest tulenevalt tõsteti ka suurema osa maksutulude laekumise prognoose. Ainsa erandina vähendati tubakaaktsiisi laekumise prognoosi.
Konjunktuuriinstituut avaldas hiljuti hinnangu, mille järgi jääb riigil salasigarettide arvel saama hinnanguliselt 52 miljonit eurot maksutulu.
Konjunktuuriinstituudi metoodika erineb sellest, mida kasutab Rahandusministeerium, aga sellele vaatamata on arvatavalt tegemist väga suurte summadega.
Teadaolevalt on viimastel nädalatel sagenenud avastatud juhtumid, kus Venemaa või Valgevene maksumärkidega salasigaretid tulevad riiki isegi kuni 500 bloki suuruste kogustena mitte ametlike piiripunktide, aga metsateede või veeteede kaudu. Kolmandate riikide maksumäärade erinevus meiega võimaldab salakaubavedajatel teenida hiigelsummasid.
Tegelikult piisab rahaliselt üsna tagasihoidlikust maksuhalduri ja piirivalve ressursi suunamisest piirikontrolli tõhustamiseks, saadav lisatulu ületab aga täiendavat kontrollikulu kümnetes kordades.
Salasigarettide tõrjumine on üks näide tulude suurendamise võimalustest, samasuguseid näiteid võib leida ka mujal, kus maksuriskid on suured, näiteks ümbrikupalgad, käibemaksu karussellskeemid või fiktiivsete arvete alusel tehtud käibemaksutagastused

. Loodetavasti ei jää senised edukad algatused viimasteks ning tähelepanu alla tulevad ka muud seni tähelepanuta jäänud maksuaugud.

Täna saame rääkida Euroopa Keskpanga ulatusliku sekkumise algusest võlakirjaturule, arvan ei liialda kui ütlen, et tänased EKP nõukogu otsused on murrangulise tähendusega võlakriisis.

Teada on seega, et EKP algatab uue programmi (Outright Monetary Trandactions):
1. Keskpank hakkab kokku ostma teiseselt turult võlakirju kestusega 1-3 aastat.
2. Võimalik on samaaegne EFSF/ESM osalemine esmasel turul.
3. Sekkumise ulatus ei ole piiritletud, programm kestab seni kuni probleemid võlakirjaturul on lahendatud.
4. Programm on tingimuslik, seda soovib EKP eriti rõhutada.
5. Täiendav rahapakkumine tasakaalustatakse (created liquidity will be sterilised)

Vaata ka EKP pressiteadet programmi tingimuste kohta:

PRESS RELEASE
6 September 2012 – Measures to preserve collateral availability
On 6 September 2012 the Governing Council of the European Central Bank (ECB) decided on additional measures to preserve collateral availability for counterparties in order to maintain their access to the Eurosystem’s liquidity-providing operations.
Change in eligibility for central government assets
The Governing Council of the ECB has decided to suspend the application of the minimum credit rating threshold in the collateral eligibility requirements for the purposes of the Eurosystem’s credit operations in the case of marketable debt instruments issued or guaranteed by the central government, and credit claims granted to or guaranteed by the central government, of countries that are eligible for Outright Monetary Transactions or are under an EU-IMF programme and comply with the attached conditionality as assessed by the Governing Council.
The suspension applies to all outstanding and new assets of the type described above.
The decision on the collateral eligibility of bonds issued or guaranteed by the Greek government taken by the Governing Council on 18 July 2012 is still applicable (Decision ECB/2012/14).
Expansion of the list of assets eligible to be used as collateral
The Governing Council of the ECB has also decided that marketable debt instruments denominated in currencies other than the euro, namely the US dollar, the pound sterling and the Japanese yen, and issued and held in the euro area, are eligible to be used as collateral in Eurosystem credit operations until further notice. This measure reintroduces a similar decision that was applicable between October 2008 and December 2010, with appropriate valuation markdowns.
These measures will come into force with the relevant legal acts.
European Central Bank
Directorate Communications
Press and Information Division
Kaiserstrasse 29, D-60311 Frankfurt am Main
Tel.: +49 69 1344 7455, Fax: +49 69 1344 7404